Jalgratta sadulas läbi ajaloo

Lugu sellest, kuidas Lääne maa-arhiivilt varastati nende ainuke liikumisvahend jalgratas ning kuidas nad sellega uudiskünnist ületasid.

Kõik algas sellest, et ühel tavapärasel kohtumisel Lääne maavanemaga sattus maa-arhivaar Ene Sarapuu hoogu ning prahvatas: "Ja meie jalgratas varastati ka ära!"

Kohal viibinud ajakirjanikud ajasid kõrvad kikki.

Järgmisel päeval kirjutas ajaleht Lääne Elu (paljude meelest kõige parem eestikeelne päevaleht üldse), et Lääne maa-arhiivi rahvas peab kogu maakonnas aastaringset arhiivijärelevalvet teostama üheainsa kipaka jalgratta seljas sõtkudes, ning seegi on nüüd pihta pandud.

Sellest päevast peale kohtavad nii proua Sarapuu kui ka teised kaks arhiivis töötavat daami linna peal veel rohkem naeratusi kui enne.

Nagu heas ajakirjanduses ikka, oli jalgarattauudises üks osa tõtt ja teine osa kunstilist liialdust. "Maakonda arhiivijärelevalvele sõitmiseks oleme tegelikult alati saanud Rahvusrarhiivi auto Tallinnast," ütleb Sarapuu, "aga linna peal ajame asju tõesti jalgrattaga."

Arhiivijärelevalve tähendab kohustust kontrollida maakonnas leiduvate riigi- ja omavalitsusasutuste dokumendihaldust, nende kohapealseid säilitamistingimusi ning vajadusel anda luba paberite hävitamiseks.

Lääne maakonnas kuulub kolme töötajaga maa-arhiivi järelevalve alla 130 asutust. Aastas jõuab arhiivirahvas neist läbi käia vaid kümmekond.

"Kui meil oleks oma auto, suudaksime muidugi rohkem," tunnistab Sarapuu jalgrattauudise retoorika põhimõtteliselt õigeks. "Ja paraneks ka järelevalve kvaliteet. Me saaksime kohale sõita vastavalt vajadusele, viia kohapeal läbi nõustamisi. Praegu, kui Tallinnast auto saame, üritame läbi sõita mitu valda korraga."

Asiotaaž pedaalivate arhivaaride ümber paneb arhiivirahvast ennast üllatunult kulme kergitama. Nad on jõudnud järeldusele: et pääseda avalikkuse huviorbiiti, peab "igavaks ja tolmuseks asutuseks" peetav arhiiv lagedale tulema millegi veidra ja pentsikuga. Alles see annab võimaluse rääkida ka sellest, kui huvitav on arhiivitöö tegelikkuses.

"Kui ma oleksin kirjanik, saaksin meie oma arhiivi toimikutest ainest mitme romaani jaoks," õhkab arhivaar Mare Ektermann.

Tema peab ainuisikuliselt vastama aastas rohkem kui kolmesajale arhiivipäringule (üks päring peaaegu iga kalendripäeva kohta). Seejuures võib mõnele pealtnäha lihtsale küsimusele vastuse leidmine nõuda kuude pikkust uurimistööd, mis erineb "päris" ajaloolase tööst vaid selle poolest, et seda ei pärjata kunagi doktorikraadi või trükivärvist lõhnava monograafiaga.

Enamasti tuleb tal tegeleda hooneregistri materjalidega (kodanikud soovivad laenubuumi harjal oma vanu maju müüa või ümber ehitada ja vajavad selleks arhiivimaterjale) või pensionisoovijate staaži tõestamisega asutuste fondide abil. Missugust leidlikkust see aegajalt nõuab, teavad vaid arhivaarid.

"Kord soovis üks mees tõendit, et ta on KEKis töötanud 12 ja pool aastat käsielektrikeevitajana. See andnuks talle pensionilisa," meenutab Ektermann. "Kuid KEKi käskkirjades ei olnud tema täpset ametinimetust mainitud. Lõpuks leidsin tõestuse sotsialistliku võistluse materjalidest, kus oli kogu kompleksbrigaad ametikohti pidi üles loetud. See võttis kuus kuud aega."

Peaaegu igast toimikust lahvatab puhas elu oma traagika ja koomikaga, lisab arhivaar. Maa-arhiiv kätkeb riigiasutuste materjale alates 1944. aastast ning lõbusamad palad nõukogude bürokraatiast on fondihoidja Eha Nurmik koguni välja kirjutanud.

"Huvitav on ka see, et näiteks metsavahtideks on sattunud palju Metsa- ja puude-nimelisi isikuid, samas kui kalamajandites töötasid Siiad, Kalad, Latikad," on Ektermann tähele pannud. "Kas tõesti on saatus nende nimede kandjaid vastavale tööle tõmmanud või on neil olnud selle ameti suguvõsatraditsioon?"

Ning kogu selle vaimse varanduse kõrval tunnevad ajalehed huvi vaid ühe varastatud jalgratta vastu! Olgu siis lõpetuseks öeldud, et arhiiv ostis uue ratta ning sellega on nüüd asjad korras. "Järgmisel korral, kui lehte pääseda soovime, ostame hõljuki," lubab Ektermann.

Pärlid nõukogudeaegseist arhiivitoimikuist

• Hundi laskjatele otsustati anda preemiaks üks lammas.
• Juhatus otsustas ära tappa kanafarmis üle olevad kuked, mis väga kurjad ja segavad kanafarmis olevate kanade rahulikku elu.
• Lehm suri südamerabandusse.
• Hukkunud lehma süüasja arutamine.
• Antsi kauplus, see on nagu mesipu, kus tööpäeval viina võetakse.
• …oli kodus põrandal purjuspäi horisontaalasendis.
• Esimees räägib, et mehaanik P sõitis novembrikuul isiklikes huvides isekallutajaga Võnnu mõisas vastu puud.
• Täkud Saima ja Salvi.
• Mõned kalurid on pugenud oma kodudesse talveunne ja pole täitnud kaks kvartalit oma püügiplaani ega pole seda püüdnudki.
• …samuti lüpsiplaan on nagu ühe piitsaga löödud.
• Arutati vana pull Pauli asja, kes on tige, temaga lehmi paaritatud ei ole ja talitada ka õieti ei saa, kuna ta ei lase kedagi ligi.
• …kasutasid kolhoosi hobust joobnud peaga olles kahekesi hobuse seljas.
• Palgata ametisse metsavaht, ühtlasi panna talle ka korstnapühkija kohustused.
• Kolhoosi õunaaia eest määrata hoolitsema sm Õunapuu.
• Paatkonna vanemaks määrati Paat, A.
• Kalalaeva kapten Kass.
• Kolhoosi sepp sm Sepp.
• Partorg sm Hunt.
• Kolhoosi karjalaudas puudus põrand ja üks karjatalitaja.
• Loomade hoogtöökuu läbiviimine.
• Seoses rahvusvahelise naistepäevaga avaldatakse kiitust järgmistele seltsimeestele…
• …nii autojuht L omavolitses oktoobripühade valve ajal, kasutades MTJi kerge sõidu autot oma huvides joomingu organiseerimiseks.
• Esineb veel grupp mehhanisaatoreid, kes mitte midagi ei tee ja on arvamisel, et töötasu saab ilma tööta.
• Lehm tapeti toodanguvõime kaotamise pärast.
• Sakslaste pärandusena esinevad hulga nakkushaigused: tüüfus, difteeria, sügelised.
• Pesumaja on äärmiselt must, mustus on kõrgpunktis.
• Ausammas marmorist valada.
• Puudub kalurite punane nurk ja lugemise laud.
• Ei ole tehtud näit. agitatsiooni kolhoosikorra paremuste näitamisel võrreldes üksik kaluritega.
• Kolhoosi esimees leiab, et A.M on parandamatu eeskujulik looder.
• Maksti lisatasu seatalitajale põrsaste saamise eest.
• Kolhoosi esimehe sõnavõtust: meie eesmärgiks on jõuda järgi ja isegi ette Ameerika Ühendriikidest.
• Ebakaines olekus ei tohi traktoritega ringi käia.
• Kuldiga paaritus kolhoosi liikmele.
• Kolhoosi Võit üks esialgne nime variant oli Punaoja.

Kogunud: Eha Nurmik, Lääne maa-arhiivi fondihoidja.