11.04.2008, 00:00
Jälle häda - liiga palju tähti
On mõneti veider, et ajal, kus Eestis räägitakse üha enam majanduse jahtumisest, ootab meid suvel enneolematu välisartistide esinemiste pillerkaar. Millega seda seletada?
Kui vaadata, kui palju artiste esineb tänavu Eestis, paneb see
muusikasõbra kahtlemata rõõmust kiljuma. Paadunud
melomaani vuntsi ajab kikki teadmine, et lõpuks ometi on siinsetele
lavadele oodata peale n-ö massilemmikute ka keerulisemat kraami –
Massive Attack, Lou Reed, Bob Dylan...
Näiteks, kui Ekspress
2003. aasta sügisel möödunud kontsertsuvest kirjutas, tuli
kurbusega möönda, et tõsiselt suuri artiste (peale Andrea
Bocelli ja Public Enemy) meil ei käinudki. Kõik supertuurid
sõitsid Eestist kaarega mööda.
Teisalt tundub juba
praegu, et osa kontserte kõrbeb. Ei saa ju eitada, et majanduse
jahenemine on reaalsus. Pole päris kindel, et Eesti inimene on nii
pühendunud muusikahull, et hoiab toidu ja tarbekaupade pealt lemmiku
kontserdile pääsemiseks piletiraha kokku. Seda enam, et neid
lemmikuid tuleb mitu.
Plaadid ei müü, staarid on
liikvel
Aga alustame algusest. Millest tuleb, et
nüüd äkki on me suvi korralike staaride kontserte täis
pikitud? Või, kui vaadata mõnd juuni või juulikuu
nädalat, isegi liiga täis.
“Rabarocki”
festivali korraldaja Kristo Rajasaare selgitab, et kuna artistid on
liikvel, on nad ka paremini kättesaadavad. Samas, mis seal salata, eks ole
siinsed korraldajad teinud head tööd, et hea artist festivalile
saada.
Juba paar aastat on kogu muusikatööstuses
seoses plaadituru langusega räägitud, et artistid tuuritavad rohkem
kui kunagi varem. See, et plaadimüük on üle maailma
vähenenud, on tõsiasi.
Selge märk kontserttegevuse
hoogustumisest on muuhulgas ka näiteks see, et aasta 2007 tõi rahva
ette hulga taasühinemistuure. Publik nägi taas Led Zeppelini,
Police’i, Genesist jne.
Lihtne loogika ütleb, et kui
artistide plaadimüügitulu kahaneb, peavad kontsertide
sissetulekud seda kompenseerima. Enam pole aega stuudios mõnuleda.
Lõviosas Eestit maailmastaaridega varustava firma BDG Eesti
artisti-diilide sõlmija Helen Sildna sõnul on suured tähed
praegusel plaadimüügi mõõnaajal ise aktiivsemad otsima
uusi ja seni vähem läbi trambitud turgusid. Enamgi veel tuleb
märkida, et siinsed korraldajad on aastate jooksul agentidele ja
artistidele siinset turgu hästi pakkunud. Niisama lihtsalt ei satu
siia keegi.
Teisalt tähendab kontserdiäri ausse
tõusmine omakorda, et artistitasude ja seega ka kontserdipiletite
hinnatõus on ülemaailmne. See on ka põhjus, miks meie
kontserdipiletid on just nii kallid, nagu nad on.
Neli
korda vähem kui Soomes
Kui nüüd küsida,
kas tänu sellele, et artistid on liikvel ja seega ka hästi
kättesaadavad, on Eestisse tänavu suveks kuhjatud liiga palju
kontserte, siis võib vastata mitmeti. Ja kui palju on palju? Soomega
võrreldes toimub Eestis umbes neli korda vähem kontserte. Soome aga
on Lääne-Euroopa mõõtmes siiski pigem pisike tegija.
Lätis, olgu öeldud, on samuti tunduvalt rohkem kontserte
kui Eestis.
Nii et kuigi kontserte on tänavu rohkem kui mullu
või siis rohkem, kui me oleme harjunud, oleme võrreldes
naabritega siiski poisikesed.
Sildna hinnangul on meie
kontserdikorraldajad teinud kõva tööd, et artiste
vahendavatele agentidele teadvustada: Baltikum (turu mõttes
räägitakse ikka Baltikumist, mitte Eestist eraldi) on normaalne ja
toimiv turg, kus saab edukalt tuuritada. Agendid näevad, et näiteks
Skandinaaviast Venemaale või siis Kesk-Euroopasse liikudes j
ää
b Baltikum mõnusasti tee peale. Siit oleks ju mõistlik samuti
raha üles korjata.
Rajasaare sõnul on
“Rabarockile” artistide hankimine muutunud hõlpsamaks
paljuski tänu sellele, et välisagentide jaoks on Järvakandis
toimuv festival muutunud täiesti selgeks nähtuseks, mida ühes
reas teiste Põhja-Euroopa festivalidega silmas pidada.
Ja
veel. Baltikum sai tegelikult tõsiselt võetava turuna alustada
2005. aastast, kui valmisid n-ö Lääne tasemel areenid Riias ja
Vilniuses (Saku suurhall oli valmis esimesena, aastast 2001).
Enne
korralike kontserdikohtade tekkimist ei saanud siin stabiilsest turust
rääkida. Agendid ei viitsi aega raisata riikide peale, kus nad saavad
töötada juhuslikkuse printsiibil – paar välikontserti
suvel.
Tahame tasemel artiste, peame ise olema tasemel. Nagu
ülejäänud Euroopa.
Kuigi muusikatööstuse
kuluaarides leviv kurioosne inf sellest, et Riias kuulutas korraldaja
välja Linkin Parki, omamata bändi agendiga kokkulepet, ja et 50
Centile saadeti võltsitud maksekinnitus (seda tegi Eesti kontserdi
korraldaja), meile au ei tee ja kontserdipaigana usaldusväärsust ei
anna.
Kes tasub ära, kes kõrbeb
Praegu on muidugi mõttetu ennustada, milline
kevadsuvistest kontsertidest ära tasub ja milline mitte. Kas meil on ikka
piisavalt tundlikuma maitsega publikut Reedi või Dylani või
Massive Attacki või ka “Rabarockil” esinevate the Falli ja
Sparksi jaoks?
Sildna tunnistab, et eks ole ta ise
kontserdikorraldajana pisut mures – inimeste sissetulekud ei
võimalda lihtsalt kõiki kontserte külastada ning
paratamatult tuleb teha valikuid.
Ta loodab, et need valikud
hakkavad näitama häid märke, mis julgustaksid korraldajaid ka
edaspidi huvitavamat muusikat siia tooma, mitte üritama kümnendat
korda Bryan Adamsi ja Deep Purple’iga “safe money” peale
välja minna.
Reedi või Dylani ja Massive Attacki puhul
on muidugi mõista tegu riskiotsustega, mille õigsust saab hinnata
alles pärast kontserdi tulude ja kulude kokku löömist.
Kuid kontserdikorraldaja veendumusel on Eesti publikut seni mõneti
alahinnatud. Siin peaks olema piisavalt intelligentset ja teadlikku
rahvast.
Kusjuures pole vähetähtis, et piletitele
kehtib praeguse seisuga 5protsendiline käibemaks, mitte
18protsendiline. “Kui oleks kaheksateist protsenti, oleks piletihind
hoobilt selle võrra kõrgem, risk seega korraldajale suurem.
Tõenäoliselt poleks me julgenud neid kolme kontserti ette
võtta,” osutab Sildna olulisele faktorile.
Rajasaare
tunnistab, et “Rabarocki” piletite eelmüük läheb
tänavu veidi paremini kui mullu.
Oleks käibemaks 18
protsenti, nagu on viimasel ajal valitsuspoliitikud ähvardanud, oleks seis
tunduvalt hapum.
Sildna loodab, et sügisel, kui suvisest
kontserthooajast kokkuvõtet tehakse, on hea tõdeda: Eesti
publik oskab hinnata artiste nõudlikumale maitsele. See julgustab
kontserdikorraldajaid tooma siia veelgi huvitavamaid artiste.
“Publiku käitumisest, ja ainult sellest, sõltub ka see, mis
hakkab juhtuma edaspidi.”
Staaride kevadsuvine tulevärk
On üsna tõenäoline, et päris mitme pere eelarve läheb sel suvel tõsiselt lõhki. Olulisi kontserte, mida peab külastama, tuleb tänavu palju.- Kuulus filmilavastaja Emir Kusturica tuleb Eestisse muusikat tegema. Tema ansambel The No Smoking Orchestra on 26. aprillil Club von Überblingenis.
- 18. mail esineb 1500 õnnelikule näole Club von Überblingenis hip-hopi maailma superstaar Busta Rhymes.
- Juba järgmisel päeval, 19. mail ootab Saku suurhall neid, kellele läheb ikka korda Backstreet Boysi nimeline kollektiiv.
- 4. juunil astub Saku suurhalli lavale vanameister Bob Dylan.
- 6. juunil esineb Pirita kloostri varemetel Sebastian Bach – see hevimees, kui keegi veel ei tea.
- Hull kolmiklöök tabab muusikasõpru muidugi Saku suurhallis 9.–11. juunil, mil me saame järgmise tabamuse (ehk 1600- ja kuni 5500kroonise miinuse) Massive Attackilt, Lenny Kravitzilt ja tähelepanu, vanad rokipeerud-kaunishinged, Def Leppardilt.
- 13.–14. juunil on vaja minna Järvakanti, sest seal on järjekordne “Rabarock”, kus seekord on üks peaesineja vana hea Sparks.
- Raskemuusikasõbrad, kel vanust ja kogemusi, näevad 1. juulil Eesti Näituste messikeskuses Slayerit.
- Mahedama pop-rock’i sõbrad lähevad samal päeval muidugi Saku Suurhalli, et vaadata Avril Lavigne’i.
- Sõbrad, suhtuge Õllesummerisse, kuidas tahate, aga 4. juulil esineb seal Franz Ferdinand. Sellest ei saa üle ega ümber.
- 11. juulil esitab Eestis oma show’ Lou Reed. Popkultuuriikoon, ütlevad targad.
- 17. augustil on vanadel rock’i-sõpradel põhjust taas vunts kikki ajada – Saku Suurhallis on Deep Purple.
- 30. augustil on Tallinna lauluväljakul Akon.
- Kuuldavasti, kuigi see pole veel päris kindel, on sel suvel Eestisse tulemas ka Zeppelini mees Robert Plant (kas Alisson Kraussiga või ilma, pole teada) ja ka Bon Jovi.
Valik kontserte Lätist ja Soomest, mis võiksid toimuda meil
- Bluusisõbrad saavad oma Gary Moore’i laksu kätte 16. aprillil Riias.
- 3. mail esineb Helsingis igavene ja ilus Iiri pereansambel Clannad.
- 22. mail on Riias KISS. On vist iga rokivana kohus enne elu lõppu ka see ilmailme ära näha. Eriti, kui asi on sedavõrd lähedal.
- Asjaolu, et tänapäeva popidiiva Kylie Minogue’i kontserti Tallinnas ei toimu, riivab pisut eneseuhkust, sest 16. juunil Helsingis ja 20. juunil Riias ta ju esineb.
- Lätlastel on see suvi üldse kuidagi staaridest tiine. Vähe sellest, et neile jõuavad paljud neist, kes meilegi, Riias on 16. juulil ka Björk .
- Aga 9. septembril esineb Helsingis R.E.M.