Jan Kaplický (1937–2009) in memoriam
Jan Kaplický, Eesti kirjaniku peaaegu-nimekaim, ilmselt üks
kõigi aegade mõjukamaid tšehhi arhitekte, kukkus 14.
jaanuaril paar tundi pärast oma teise lapse sündi Praha kesklinnas
kokku ja suri.
Kaplický oli pärast Peter Parlerit,
kelle 14. sajandi Praha koolkond mõjutas pikalt mitte ainult
böömi gootika arengusuundi, järgmine rahvusvaheline
tšehhi arhitektuuri suurkuju. 1968. aastal vene tankide sissetungi
järel Inglismaale põgenenud Kaplickýst sai pärast
aastaid tundmatust ja tööd selliste suurkujude nagu Norman Fosteri ja
Richard Rodgersi juures just 90ndatel briti moodsa arhitektuuri tuntumaid
nimesid, ehmatavalt futuristlike lahenduste pakkuja konservatiivsetesse ja
ajaloolistesse keskkondadesse.
Kaplický ja ta abikaasa
Amanda Levete pigem paberarhitektuuriga alustanud büroo Future Systems
suutis 90ndail jõuda reaalsete suurtellimusteni (näiteks
Selfridgesi kaubamaja Birminghamis [2003] ja meediakeskus Londoni Lord’s
Cricket Groundil). Future Systemsi ideeks – ja neid jätkus neil
autodisaini ja lauanõudeni välja – oli luua bioloogilisi,
painduvaid, kordumatuid ja samas high-tech vorme, mis võisid näha
välja nagu sõnumid tulevikust. Kaplický looming oli justkui
1960. aastate rõõmsate utoopiate viimane hiilgav peatükk,
radikaalne, romantiline ja efektse vormiga ühtaegu. Vastasseis
võimudega saatis tema suurprojekte punase joonena.
Kui
Prantsusmaa president François Mitterrand poleks otsustanud, et
Prantsuse Rahvusraamatukogu projekti peab võitma prantsuse arhitekt,
oleks tõenäoliselt esikoha pälvinud Kaplický.
Viimased eluaastad veetis Kaplický rohkem kodumaal, abiellus
filmiprodutsendist tšehhitariga ja kannatas asja all, mida Tšehhi
rahvusraamatukogu – mille arhitektuurikonkursi ta võitis –
eksdirektor Vlastimil Jezek nimetas “Tšehhi
kitsarinnalisuseks”. Kujult kaheksajalga meenutava raamatukogu ehitamise
vastu astus isegi president Václav Klaus. Kaplický teine
suurprojekt, kongressi- ja kontserdihoone ?eské Bud?jovicesse,
võib siiski valmis saada – nagu loodetakse.