Järvevana kinnitas Ekspressis kirjutatut, nimetades 10kordset viga tavapärasest erinevaks rahakursiks
Tegelikult Järvevana (endine Merko Ehitus) vaid kinnitas seal olevat kummalist seika.
Nimelt pole kohtuotsus AS Järvevana karistamisel kasutatud Eesti Panga kurssi 1 euro = 15,6466 krooni, vaid hoopis kurssi 1 euro= 156, 466 krooni.
Järvevana väitel kasutas kohus Ringkonnakohus "tavapärasest erinevat kurssi."
Ekspressi arvates pole tegemist erineva kursi, vaid tavalise näpuveaga. Kohus eksis kümme korda, nagu kirjutasime.
Riigiprokuratuur kinnitas Eesti Ekspressile, et süüdistajad nõudsidki 1,6 miljoni euro ehk 25 miljoni krooni suurust karistust. Miskipärast on aga kohtuotsuses mitu korda juttu maksimaalmäärast ja 250 miljonit kroonist, mis vastab maksimaalmäärale.
Peaminister Andrus Ansip ütles eile valitsuse pressikonverentsil, et "kui on tehtud vigu aritmeetilistes arvutustes, siis seda loomulikult aktsepteerida mitte kuidagi ei saa. Aga kas on tehtud vigu, kuidas neid vigu parandada on võimalik, see pole nüüd valitsuse liikmete öelda."
Justiitminister Hanno Pevkur lisas, et kohtu vigu saab parandada ja maadevahetuste otsus on nagunii edasi kaebamisel.
Järvevanale ei meeldinud ka asjaolu, et Eesti Ekspressi uudise pealkiri ja elektroonilises versioonis olnud foto ei viidanud talle, vaid Merkole, "kuna kohtuotsus on tehtud AS Järvevana, mitte AS Merko Ehitus suhtes".
Siingi on õigus nii Eesti Ekspressil kui Järvevanal. Kuritegude sooritamise ajal kandis karistada saanud ettevõte Merko Ehituse nime. Ka kohtuotsuse vastav punkt (6.51.9) mainib üheksa korda Merko Ehitust ja vaid ühel korral seda, et praegu kannab firma Järvevana nime. Ettevõte uus nimi oli ära toodud ka Ekspressi eilse uudise alguses.
Järvevana end süüdi ei tunnista.
Järvevana börsiteade
Ajalehes Eesti Ekspress ilmunud väärinfo ümberlükkamine
Tänase, 11. juuli 2013 ajalehe Eesti Ekspress artiklis “Kohtunikud eksisid Merko kasuks miljonite eurodega” on avaldatud väärinformatsiooni.
Esiteks on eksitavad artikli pealkiri ja foto, kuna kohtuotsus on tehtud AS Järvevana, mitte AS Merko Ehitus suhtes. Lisaks ei ole prokuratuur mitte kunagi taotlenud AS Järvevanale karistuseks 250 miljonit krooni, vaid 25 miljonit krooni ehk 1 597 791,27 eurot, nagu on kirjas ka Riigiprokuratuuri 04.07.2012 apellatsioonis leheküljel 82 punktis 8.
Ringkonnakohus on karistuse põhjendamisel teinud vale viite prokuratuurile. Sellist karistust, millele kohus viitab, pole prokuratuur taotlenud. Karistuse numbrilised suurused eurodes on prokuratuuri apellatsioonis ja kohtuotsuses loogilises seoses. Viga tuleneb tavapärasest erinevast EUR/EEK vahetuskursist, mida Ringkonnakohus on oma otsuse põhjendamisel kasutanud.
Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2013 otsusega mõisteti AS-le Järvevana rahaline karistus summas 798 000 eurot. Otsus ei ole jõustunud. AS Järvevana esitab otsusele kassatsioonkaebuse seaduses sätestatud tähtajal ja korras. Kavatseme vaidlustada kohtuotsust täies ulatuses materiaal- ja menetlusnormide olulise rikkumise motiivil.
Lisainfo: Leon Glikman, Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid, tel +372 686 0000.
Väljavõte kohtuotsusest
6.51.9 Prokurörid on taotlenud mõista AS-le Merko Ehitus (käesoleval ajal AS Järvevana) rahaline karistus 250 miljonit krooni, so 1 597 791,21 eurot.
Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 44 lg 8 kohaselt võis kohus mõista juriidilisele isikule rahalise karistuse 50 tuhat kuni 250 miljonit krooni. Seega taotlevad prokurörid mõista AS-le Merko Ehitus karistus maksimaalmääras. Käesoleval ajal kehtiva KarS § 44 lg 8 kohaselt võib kohus mõista juriidilisele isikule rahalise karistuse 3200-12 000 000 eurot. Seega on seadusandja juriidilisele isikule mõistetava rahalise karistuse määra oluliselt tõstnud. KarS § 5 lg 3 kohaselt seadusel, mis raskendab karistust, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Seega tuleb AS-le Merko Ehitus karistuse mõistmisel lähtuda kuriteo toimepanemise ajal kehtinud rahalise karistuse määrast.
Kohtukolleegium märgib, et analoogselt füüsilisele isikule mõistetava karistusega, on rahaline karistus juriidilisele isikule mõistetav karistus ning sellele kohalduvad karistuse mõistmise üldpõhimõtted, sh arvestamine KarS §-s 56 toodud asjaoludega, juriidilist isikut iseloomustavate andmetega ning lähtumine keskmisest karistusmäärast.
Kohtukolleegium peab vajalikuks juriidilistele isikutele karistuse mõistmisel tugineda äriregistris olevatele juriidiliste isikute majandusaasta aruannetele, mis väljendavad juriidilise isiku majanduslikku seisu. Äriregistri andmetest nähtub, et 2004. aasta kujunes Merko Ehituse jaoks edukaks. Kontserni käive kasvas 2003. aastaga võrreldes 14,9% ning oli 3110 miljonit krooni. 98% käibest moodustas ehitustegevus ning 2% muu käive. Kontserni ehitustegevusest olid 82% uusehitused ning 18% renoveerimis- ja rekonstrueerimistööd. 2004. aasta suurematest ehitusobjektidest väärivad mainimist Viru väljaku kaubandus/ärikeskus ja korterid, Muuga kivisöeterminaal, Hansabanka Riia peahoone, hotell-veekeskus Pärnus, Eesti Kunstimuuseum ja hotell Tallink. Seega oli äriregistri andmete kohaselt tegemist majanduslikult eduka ettevõttega. Ettevõte on majanduslikult edukas ka käesoleval ajal.
Kohtukolleegium AS Merko Ehitus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Enne käesoleva kuriteo toimepanemist AS Merko Ehitus kuritegusid toime pannud ei ole. Kohtukolleegiumil puudub alus arvata, et AS Merko Ehitus jätkaks edaspidi kuritegude toimepanemist. Eelnevat arvesse võttes leiab kohtukolleegium, et AS-le Merko Ehitus tuleb mõista rahaline karistus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 44 lg-s 8 sätestatud keskmises määras, so 798 000 eurot.
Seega ei nõustu kohtukolleegium prokuröri taotlusega mõista AS-le Merko Ehitus rahaline karistus KarS § 44 lg 8 maksimaalmääras. Prokurörid ei ole sellise karistuse taotlemist ka kuidagi põhjendanud.
