SATAROV:
Putin oli nõrk president esimesed kaheksa aastat. Mingit muutust polnud selles osas ka siis, kui ta oli peaminister. Putin jääb nõrgaks presidendiks ka edaspidi.  Temast pole töömehena tolku. Talle ei meeldi tööd teha. Ka presidendiametit pole talle vaja. Talle on tarvis seesmist rahulolu ja naudinguid, mida see amet pakub. Ta on inimene, kel on eriliselt piiratud arusaam sellest, mida tähendab riigijuhtimine, demokraatia või selle puudumine, mida praegune maailm üldse endast kujutab. Läänes arvatakse, et Venemaal toimuvad suured ühiskondlikud muutused. Aga midagi väga suurt pole juhtunud, revolutsiooni pole. Ausalt öeldes ei soovi keegi praegu Venemaal revolutsiooni, vaid normaalset võimu ja legitiimseid valimisi. Revolutsioonid ei kulge kunagi kellegi soovi või plaani järgi. Ei kulgenud Oktoobrirevolutsioon ega ka mitte Prantsuse revolutsioon. Sageli on nii, et kui olukord on stabiliseerunud, siis nimetatakse seda tagantjärele revolutsiooniks. Neid rahulolematuid, kes Venemaal revolutsiooni õhutavad, võib pidada provokaatoreiks. Olulisem on see, et demonstratsioonid tähendavad inimeste teadvuse muutust, ettekujutuse tekkimist sellest, mis toimub ja kuidas asjad peaksid käima. Seda võib nimetada sotsiaalse kapitali tekkeks. Ja need protsessid on juhitamatud.
Kuid siiski: demokraatiat Venemaal pole. Aga kas Venemaa vajab seda üldse, äkki ongi Putin õige liider sellist suurt riiki koos hoidma?
Loe edasi Ekspressi tasulisest versioonist