Joakim Helenius soetas osalused islamipankades

Eestis tegutsev investeerimispankur Joakim Helenius ostis osalused ülikiire kasvuga islamipankades Türgis ja Araabia Ühendemiraatides.

Hiljuti soetas

Joakim Heleniuse

juhitav Trigon Capital osalused Araabia Ühendemiraatide pangas Dubai Islamic Bank, mida peetakse maailma esimeseks islamipangaks, ning kahes Türgi islamipangas – Albaraka Bank ning Asya Bank.

Samal ajal kui lääne pangad lakuvad USA kodulaenukrahhi haavu, kasvab kapitaliturgudest vähem sõltuv islamipangandus hoogsalt, tempos ligi 20 protsenti aastas. Lühikese ajaga on sellest saanud eraldi finantsharu, mida viis aastat tagasi polnud isegi kõikides muslimiriikides.

Islamipank eristub “tavalisest” Lääne pangast selle poolest, et toimib rangelt šariaadiseaduse alusel. Pangal on keelatud liigkasuvõtt, intresside maksmine ning raha paigutamine kõlvatutesse äridesse, nagu “kollane meedia”, alkoholi- ja erootikatööstused ning sealihatootmine.

Suuresti on kahe panganduse erinevus terminoloogiline. Islamipank ei tohi küll kliendile intressi maksta, kuid võib temaga “jagada kasumit”, mille on teeninud hoiustatud raha edasi investeerimisest. Intressi asemel kasutavad muslimid mõistet “Mudharabah”.

Pealtnäha vähem ahne on ka islamipanga kodulaenupoliitika. Kui muslim tahab kodulaenu, ostab pank tema eest kodu ära ja müüb selle talle kallimalt edasi nii-öelda 30aastase järelmaksuga ja ilma intressita.

Lääne kapitalil on islamipankadesse roheline tuli. Helenius, üks esimese laine Lääne investoritest islamipanganduses, on põnevast finantsharust selgelt vaimustatud. “Läänemaailmale on see kurjakuulutav, ent pidurdamatu areng. Muslimid väljendavad oma religioossust sellega, et ei kasuta tavalise Lääne panga teenuseid,” ütleb ta.

Näiteks Türgis on koraani järgivate finants­asutuste turuosa hetkel vaid kaks protsenti, kuid kasvab viie-kuue aastaga kaheksale protsendile. Trigoni osalusega Albaraka Bank on parima tootlusega pank Türgis.

Naftadollareid täis Emiraatides kuulub islamipankadele viis protsenti turust, Malaisias koguni viisteist protsenti. Islamipangad tõstavad pead ka Euroopas. Oma harud muslimitele on maailma suurimatel pankadel Citigroup, HSBC ja Deutsche Bank.

Riskidest rääkides jääb Helenius rahulikuks. “Me ei tunne küll kõiki riike, kuid me tunneme pangandust kui valdkonda,” ütleb ta.

1994. aastal tõi Helenius Eestisse Baltic Republics Fundi, kust läks raha ka Hansapanka ja Hoiupanka. “Minult küsiti Londonis, kas ma olen täiesti hulluks läinud, see tundus hasartmänguna. Toona vastasin, et olen pangajuhtidega kohtunud ja mäng väärib küünlaid,” räägib ta.

Tänaste investeeringute tähtis põhimõte ongi Heleniuse jaoks pankade korrapärane külastamine Türgis, Emiraatides ja mujal. Helenius ütleb, et esimest korda investorina islamipanka minnes ootas ta vastuvõtjaks “mingit muslimihabemikku”, kuid tuli täiesti tavaline soliidne pankurihärra.

Lisaks islamipankadele on Trigon Capitali pangandusfondist raha paiguta tud ka Lõuna-Aafrikasse, Venemaale ning Indiasse. Ehk riikidesse, kus pangad on “väga odavad”, nagu ütleb Helenius.

Profiiti lõigatakse turgudelt, kus on kiire sissetulekute kasv, ent madal laenutase ning kus inimesed alles “õpivad” pangateenuseid kasutama.

Helenius nimetab oma lemmikinvesteeringuks hiljuti soetatud osalust Lõuna-India Kerala provintsi South India Bankis. India keskklass suureneb ja pangandus kasvab 25–30 protsenti aastas. Kohalikke panku võib arengutasemelt võrrelda Eesti omadega 1990. aastate keskel.

S uurim ja agressiivseim pank Heleniuse portfellis on Standard Bank Lõuna-Aafrikas, mis on laienenud 17 piirkonna riiki. “Standard Bank on praegu võrreldav sellega, milline võiks Hansapank olla, kui tal oleks olnud võimalik laieneda üle Venemaa ja temast oleks saanud lääne investorite uks Venemaale,” ütleb Helenius. Lõuna-Aafrika pank teeb Mustal mandril Heleniusele teed võimalikeks teisteks investeeringuteks.

“Aafrika riikides näeme seda, mis oli Eestis enne Rootsi kapitali tulekut pangandusse. Kui majandus kasvab x protsenti, siis pangandus kaks-kolm korda x protsenti,” ütleb Helenius.

Trigoni pangandusfondi on esimeses etapis panustatud 20 miljonit eurot (313 miljonit krooni), soetatud osalused pankades jäävad ühe protsendi piiresse.

“Vähem ahne” pank

Islamipangad paeluksid oma pealtnäha “vähem ahne” äriga ka kristliku maailma pangakliente.

• Intressi asemel kasutavad islamipangad terminit, mis väljendab edasi investeeritud kliendihoiustelt kasumi (või kahjumi) jagamist kliendiga.
  
  

• Kodulaen on islamipanga mõistes see, kus pank ostab kliendi eest kodu ära ning müüb selle talle kallimalt kuni 30aastase nii-öelda järelmaksuga edasi. Seejuures intressi võtmata. Tähtis on, et panga “kasum” on kliendi eest varjatud ja pank ei tohi nõuda temalt mingeid trahve tagasimaksetega hilinemise korral. Sarnasel põhimõttel pakutakse ka liisingut.
  
  

• Islamipankade ärilaenude puhul seotakse panga “kasum” laenu saanud ettevõtte majandustulemustega.
  
  

• Islamipankadel on keelatud investeerida alkoholi- ja hasartmängutööstusse. Ning kindlasti ei tohi rahastada sealihatootmist.
  
  

• Islamipankadel on kohustus ülal pidada šariaadikomiteed, mille ülesanne on järgida panga tegevuse vastavust šariaadiseadusele.

Heleniuse pangad

Trigoni fondi osalusega pangad ja nende turuväärtused võrrelduna Hansapanga Grupi turuväärtusega 

• Hansapanga Grupp – 32–47 miljardit krooni

• Dubai Islamic Bank (Araabia Ühendemiraadid) – 87,6 miljardit krooni

• South Indian Bank (India) – 4,7 miljardit krooni

• Vozroždenie Bank (Venemaa) – 17,2 miljardit krooni

• Ursa Bank (Venemaa) – 23,5 miljardit krooni

• Standard Bank (Lõuna-Aafrika) – 187,8 miljardit krooni

• Asya Bank (Türgi) – 25 miljardit krooni

• Albaraka Bank (Türgi) – 11 miljardit krooni
  
  

Allikas: Trigon Capital