Juhtimise über-guru: Ma pole mingi guru!
Kui mulle pakuti intervjuud "maailma mõjukaima juhtimisguru" Tom Peters'iga (pildil), kes märtsis Eestisse esinema tuleb, kehitasin hetkeks õlgu - kes on Tom Peters? Küsisin kolleegidelt - vaikus.
Ja ometi väidetakse, et "Tom Peters on juhtimismõtlejate maastikul samavõrdselt hinnatud kui Mick Jagger rokkmuusikas." Otsustasin PR-tegelastele mitte pettumust valmistada, gurusse väärikalt suhtuda ning vestlesin temaga 15 minutit.
Selgus, et tegu on inimese, mitte jumalaga.
Vabandage minu võhiklikkust aga siiani ma ei teadnud, kes te olete.
See on täiesti mõistetav. Vahel ei tea ma ise ka kes ma olen...
Andke head nõu, kuidas saada guruks, keda kõik imetlevad ja igale poole esinema kutsuvad?
Kui 1980ndatel olid USAs suured majandusprobleemid kirjutasin koos kolleeg Bob Watermaniga raamatu „In Search of Excellence", mis osutus tänu oma sisule ja õigele ajastatusele edukaks. Me rääkisime inimestega, kes tulid raskustest edukalt välja ja kirjutasime sellest oma raamatus.
Järgneva veerandsaja aasta jooksul on läbi tõusude ja mõõnade hakatud erinevaid juhtimisalaseid ideid väga tõsiselt võtma.
Mida see raamat meile ütleb?
Et äri saladus on väga lihtsates asjades, mida kipume unustama: kuula oma klienti! Võta oma töötajaid tõsiselt, anna neile võimalusi areneda! Mõista, mida turg sinult ootab!
Äri - see on grupp inimesi, kes tulevad kokku, et olla sinu teenistuses. Ära vea neid alt!
Aga ikkagi, mida öelda neile, kes ka väga tahaksid gurudeks saada aga ei oska?
Kasuks tuleb hea õnn. Samuti on oluline tegevuse ajastus. Ma pean tänama oma ema, kes tegi minust väga uudishimuliku inimese. Kui kõik see kokku panna ning haarata kinni igast võimalusest esineda või kirjutada, siis juba tuleb midagi.
Nii muidugi ei saa, et ma otsustan ja hakkan guruks - see oleks rumalus.
Ma loodan, et inimesed võtavad mind tõsiselt. Aga mitte liiga tõsiselt - ma ei pea ennast mingiks selgeltnägijaks!
