Sel mehel on kogu aeg kuul rauas, piltlikult öeldes. Taavi Pern (35) räägib kiiresti ja selgelt. Nii stressirohkes ametis vist teisiti vastu ei peaks.

Põhja ­ringkonnaprokuratuuri tegevuspiirkonnas pannakse toime enamik Eesti kuritegudest. Pernile alluvad 64 prokuröri peavad need koos politseiga lahendama ja süüdlased kohtu ette saatma. Aga mis siis, kui süüdistus kukub kohtus kokku?

Hiljuti jõustunud kohtuotsus mõistis õigeks tapmises süüdistatud politsei kiirreageerija Rando Hõlpuse. Kui palju te selle looga kursis olete?

Info sellest tapmisest jõudis minuni peaaegu reaalajas. Sündmus toimus reede õhtul. Alates kaheksast-üheksast kuni kella kaheni öösel pidasin pidevalt telefonikõnesid uurimist juhtiva prokuröri ja politseiga.

See rikkus ära teie nädalavahetuse?

Minu kui juhi kohus on olla raskete kuritegudega kursis. Tegemist oli tavapäratu juhtumiga, sest tapmises kahtlustati joobes politseinikku. Teo asjaolud tekitasid minus selle vastu väga suure huvi.

Harju maakohus karistas Hõlpust üheksa-aastase vangistusega. Mis hetkel teile tundus, et ringkonnakohus võib süüdimõistmise tühistada?

Ausalt öelda ei tundunudki. Tallinna ringkonnakohtu otsus oli üllatav. Kohtu toodud õigeksmõistvaid argumente prokuratuur kindlasti ei ­oodanud.

Mis teid kohtuotsuses enim üllatas?

Kõige rohkem üllatas, et kohus aktsepteeris kaitsjate seisukohta, kuidas Hõlpuse tegevust võisid kontrollida ajutegevuse häired, mis olid põhjustatud nii unest kui joobeseisundist. See võis põhjustada tahtmatuid liigutusi, mistõttu ta vajutas päästikule. Toimus lask ja püstolist tulnud kuul surmas kannatanu.

Tegemist oli üllatava versiooniga, aga kindlasti mitte sellisega, mida prokurörid pole maailmas näinud. Ma olen lugenud, kuidas Jaapanis muutus joobes autojuhtimise kohtupraktika. Üks kaitsja suutis veenvalt tõestada, et on olemas haruldased geneetilised muutused. Nende tulemusel sünteesib inimese organism ise endas alkoholi. See võib anda alkoholijoobe.

Kohtul oli Hõlpuse õigeksmõistmiseks rohkem põhjuseid. Jäi lahtiseks, kelle käes oli relv. Polnud püstol politseiniku käes, ei saanud ta ju tappa?

Rasketel kuritegudel ei ole tihti pealtnägijaid, mis muudabki uurimise keerukaks. Me peame suutma teha järeldusi ainult väga kaudsete tõendite pinnal.

Võiks öelda, et nii prokuratuuri kui kaitse versioonid olid Hõlpuse juhtumis hüpoteetilised. Tegelikult võis toimuda hoopis midagi muud, mida me ei tea.
Rando Hõlpus kohtus

ÕIGEKS MÕISTETUD POLITSEINIK: Rando Hõlpus (31) jäi Lasnamäel maja trepikojas purjuspäi magama mehe peale, kes suri politseiniku ametirelvast tulistatud kuulist. Prokuratuur nõudis Hõlpusele tapmise eest 11 aastast vangistust. Tallinna ringkonnakohus leidis, et tema süü tapmises pole tõendatud.

Ringkonnakohus kirjutas otsuses, et prokurör püüdis kaitseversioone silmatorkavalt naeruvääristada. Tavaliselt kohus nii ei ütle?

See on tõesti ebatavaline.

Mis piirini on prokuröril sünnis kaitsjate seisukohtade üle ironiseerida?

Prokurörid kasutavadki võib-olla veidi värvikamat kõnepruuki. On ju vaks vahet, kas ma ütlen, et kaitse versioon on vähetõenäoline ja põhjendan seda kantseliitlikult.

Või ma arvestan, et esimese astme kohtus on rahvakohtunikke. Neile võib minu seisukoht olla kiiresti mõistetav, kui ma toon väga lihtsa ja kõnekeelse näite.

Räägin kas või sellest, et mõni versioon võibki olla sama vähe tõenäoline kui muinasjutus juhtuv. Miks mitte.

Hõlpuse kaitsjad tõestasid kohtus oma versiooni näitlike vahendite, sealhulgas nukuga. Miks prokurörid selliseid vahendeid ei kasuta?

Prokuratuur esitas oma tõendeid traditsiooniliselt toimikusse kogutuna. Aga ma usun, et prokurörid on valmis kasutama vajadusel ka näitlikke abivahendeid.

Ma olen näinud välismaa kohtus projektoreid, mida meil veel ei ole. Sa võid panna sinna asitõendi, näiteks püstoli, ja see kuvatakse kohtusaali seinal ekraanile.

Minu Rootsi kolleegil oli tõendiks kakluse videosalvestis. Seda kohtus näidates kasutas ta punast lasertäppi, et konkreetse inimese liikumist oleks lihtne jälgida.

Hõlpuse õigeksmõistmine tuli prokuratuurile ebameeldiva üllatusena. Mis sõnum on teil oma alluvatele?

Minu soovitus on, et hoolimata sellest otsusest julgetaks ka edaspidi minna kohtusse keerukate asjadega.

Kenderi asjas ei tehtud ühtegi läbiotsimist. Ma sada protsenti kindel olla ei saa, et seda teost ei loodud Eestis.

Oleme süüdistust esitades kindlasti veendunud, et meie versioon on õige. Et inimene on kuriteo toime pannud. Kohtu roll on anda omapoolne sõltumatu hinnang.

Vastupidi levinud müüdile ei mõisteta üldmenetlustes õigeks mitte üks protsent süüdistatavaid, vaid umbes kümne protsendi lähedal.

On üsna tavaline, et kohtute arvamused lähevad lahku. Vahel leiab riigikohus, et eksis ringkonnakohus ja õigus oli hoopis maakohtul.

Mida oleks prokuratuur saanud Hõlpuse asjas teisiti teha?

Tõendite kogumise osas mitte midagi. Võib-olla oleks kasulik, kui korraldaksime vahel enne kohtuistungit prokuratuuris ajurünnaku, mis jäljendaks kohtuprotsessi. (Lisab ruttu juurde) See on praegu ainult minu uitmõte.

Te räägite kohtuistungi läbimängimisest?

Ma olen kuulnud, et Ameerikas on väga keerukates asjades moodustatud spetsiaalseid meeskondi. Nad mõtlevad, millised võiks olla kaitse argumendid.

Ka Eestis on prokuratuur hakanud istungitel kasutama ühe prokuröri asemel kaht või koguni kolme prokuröri. See soodustab raskemate juhtumite kallal töötamist.

Kirjanik Kaur Kenderile esitati süüdistus lapspornos. Ka see kohtuasi päädis õigeksmõistmisega. Oli teil mõtet kirjanikuga kohut käia?

Meil ei olnud kohtupraktikat lapspornona käsitletava kirjandusteose ja selle avaldamise osas. Minu arvates on hea, et ringkonnakohus aitas meil luua selgust, kuidas selliste kuritegude tõendamine peaks käima.
Kaur Kender

ÕIGEKS MÕISTETUD: Kaur Kender (46) kirjutas Ameerikas ja avaldas Inglismaal jutustuse „Untitled 12“. See kirjeldab mehe anaalset, vaginaalset ja oraalset suguühet 4–13aastaste poiste ning tüdrukutega koos laste tapmisega. Prokuratuur nõudis Kenderile lapsporno loomise eest 3939eurost rahalist karistust. Kuna USAs ja Inglismaal pole sellised teosed kuritegu, andis Tallinna ringkonnakohtus õiguse kirjanikule.

Riik hüvitas Kenderile kogu tema kaitsekulu, ligi 60 000 eurot. Kas see pole selguse saamise eest liiga kõrge hind?

Mul on raske vastata. Kriminaalmenetluste tegemine ongi kallis. See on üks kõige kulukamaid konfliktide lahendamise viise.

Kender kirjutas oma jutu USAs ja avaldas Inglismaa serveris, kus sellise teose loomine pole kuritegu. Aga seda Eestis teha oleks siiani kuritegu?

Loomulikult, just! (Noogutab elevusega) See on ringkonnakohtu otsusest üheselt välja loetav.

Meil olid Kenderi puhul tõendid, mis hetkel see teos internetis kättesaadavaks tehti. See toimus Inglismaal asuva serveri kaudu.

Kenderi asjas ei tehtud ühtegi läbiotsimist. Kui ma ütlen päris ausalt ja enda seisukohalt, siis ma ei saa sada protsenti kindel olla, et seda teost ei loodud Eestis.

Seda versiooni uuesti kontrollida me kindlasti ei saa. See on prokuratuuri jaoks kaotatud võimalus.
Taavi Pern

Oletame, et eesti kirjanik X kirjutab samuti lapspornot. Mida te tema ­uurimisel võrreldes Kenderiga teisiti teeks?

Igal prokuröril on oma käekiri, kuidas ta kuritegusid tõendab. Mina isiklikult annaksin loa kirjanik X-i materjalide läbiotsimiseks või taotleksin selleks luba kohtult.

Kas kirjaniku läbiotsimiseks on vaja kohtu luba või piisab prokuröri loast? Kust see piir kulgeb?

Piir läheb sellest… (haarab laualt kriminaalmenetluse seadustiku ja lappab seda) ... mida me läbi otsida tahame. Kõik olukorrad on unikaalsed.

Kui tegemist on näiteks ruumiga, mida hetkel kasutab kahtlustatav ise, saab läbiotsimiseks loa anda prokurör. Ta peab kohtult tagantjärele kinnitust küsima.

Kui aga tegemist on Eestis asuva serveriga, siis peaksime kohe kohtult luba küsima.

Üks välismaalane oli pikalt vahi all süüdistatuna lapsevägistamises. Harju maakohus mõistis ta kinnisel protsessil õigeks. Miks prokuratuur kaotas?

Prokurör oli tõendite põhjal sada protsenti veendunud, et selline kuritegu pandi toime. Selles asjas olid väga olulisteks tõenditeks nooremate kui kümneaastaste laste ütlused.

Kannatanuid oli rohkem kui üks?

Kannatanuid oli kaks. Maakohus andis laste ütluste usaldusväärsusele teistsuguse hinnangu kui prokurör. Minu kolleeg loobus õigeksmõistva otsuse edasi kaebamisest. Meie inimestel on kogemus, millal on edasi kaebamisel mõtet. Ja millal ei tasu seda teha.

Tallinna ringkonnakohus teeb viimasel ajal jõulisi otsuseid. Piltlikult öeldes pidid prokurörid süüdistuse tõestamiseks enne hüppama kõrgust meeter kaheksakümmend, nüüd on latt seatud kahele meetrile. Kuidas see teie asutuse tööd muudab?

Tuleb rohkem harjutada ja trenni teha. Ringkonnakohtu istung pole ju pelgalt formaalsus. Prokurörid peavad olema valmis kohtunike küsimusteks, mida nad võib-olla ise ei oleks esitanud.

Alustuseks loe põhjalikult läbi kaitse apellatsioon. Sea ennast vastaspoole rolli ja mõtle, kus võiksid olla süüdistuse nõrgad kohad. Valmistu istungiks!

Kas prokurörid juba kardavad mõningaid kohtunikke?

Meie inimesed on kogu aeg suhtunud kohtunikesse austusega. Need õigeksmõistvad kohtuotsused on minu jaoks juhtumid, kus prokuratuur on julgenud minna kohtusse keerukate kriminaalasjadega.

Mina pelgaks, kui prokurörid julgeks käia kohtus ainult siis, kui süüdimõistev otsus on 200 protsenti ette kindel. Et esitaks süüdistuse ainult nende tapmiste puhul, kus on kaks-kolm pealtnägijat ja turvakaamera videod.