14.03.2008, 00:00
Juhusliku vahelejäämisega 250 miljonit krooni vastu pükse
Vene riik konfiskeeris edukatelt rahavedajatelt 100 miljonit krooni. Kas Eesti riik võtab ära 150 miljonit?
Igor Perepetši hädad algasid 2. veebruaril
2007 Ivangorodis, kui 36aastase mehe uus BMW paelus Vene
tollitöötaja pilku. Kallis sõiduk kandis Rootsi
numbrimärke ja oli just vuranud üle Narva silla.
Tolliametnik otsustas auto läbi vaadata ja leidis esimesest kätte
sattunud sumadanist kohe paki deklareerimata eurosid. Põhjaliku
läbiotsimise käigus tuli BMWst välja ligi 100 miljoni
krooni eest sularaha.
Esimesel ülekuulamisel väitis
Perepetš, et viib raha ühele Vene Riigiduuma saadikule
valmiskampaania rahastamiseks. Tegemist pidi olema Kremlit
toetava Ühtse Venemaa liikmega.
Vene ajalehe Novaja Gazeta
teatel
järgmistel ülekuulamistel Perepetš poliitikast
enam ei rääkinud. Ta tunnistas ennast täielikult süüdi
valuutaeeskirjade rikkumises, põhjendades seda kartusega oma elu
pärast.
Kui ta oleks kaasa veetava rahasumma tollis
ametlikult kirja pannud, võinuks mõni tollitöötaja
tema kohta allilmale vihje anda.
Kingissepa rajooni
kohus karistas Perepetši läinud kevadel 150 000 rubla (u 65 000
krooni) suuruse trahviga. Tema poolt üle piiri veetud sada miljonit krooni
aga konfiskeeris Vene riik oma tuludesse.
Eesti kohus
arestib 150 miljonit krooni
Ivangorodis alanud
ebaõnn jätkus Tallinnas. Keskkriminaalpolitsei juures tegutsev
rahapesu andmebüroo võttis Perepetši ja tema partnerite
ärid luubi alla. Selgus, et umbes aasta jooksul käis nende
käest läbi miljard krooni. Nad ei ole Eesti ja Venemaa vahel
kaugeltki ainsad rahavedajad, kuid igatahes suure kaliibriga.
Harju maakohus käskis külmutada Perepetši
pundi arved Eesti pankades. Sellest ei ole seni avalikult teatatud, kuid
Eesti Ekspressi andmetel on arestitud umbes 150 miljonit krooni.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ei soovi tema
juhtimisel toimuvast uurimisest rääkida. Ta nendib, et seni pole
võimalikus rahapesus kedagi kahtlustatavaks tunnistatud.
Keskkriminaalpolitsei püüab praegu tuvastada, kellele Venemaalt
pärinevad miljonid tegelikult kuuluvad.
Kuna politseinikud ei saa asja ise Venemaale uurima minna, saatis
riigiprokuratuur Moskvasse läinud aastal õigusabipalve.
Vastust pole seni tulnud.
Rahasiirdamise keskus Keemia
tänava turvamajas
Arestitud pangaarved
kuuluvad neljale Tallinnas tegutsevale osaühingule.
Neist Sevenert, Instmark ja Montevalle on registreeritud Keemia 11
kortermajas 150ruutmeetrises luksuskorteris.
Tegemist on kuulsa
“turvamajaga”, mis sai 90. aastate keskel tuntuks ekspeaminister
Mart Laari ja osakese ärieliidi lühiajalise koduna.
Eespool nimetatud kolme firma tegevjuht on 40aastane Juri Džeksenev
alias Juriy Jexenev. Nagu ta äriregistrile esitatud aruannetes
kirjutab, tegeleb ta “raha kiirsiirdamisteenusega”.
See tähendab, et Vene klient kannab Jexenevi firmade
arvele mõnes Eesti pangas hunniku ülekanderublasid. Jexenev
vahetab rublad sularahaks, kas eurodeks või dollariteks, ning
toimetab need Venemaale.
Venelased kasutavad oma tehingutes Eesti
pankasid ja tuntud valuutavahetusfirmasid.
Üks neist on aktsiaselts
Tavid, mis kuulub reformierakondlasele Alar Tammingule.
Näiteks läinud aasta lõpu seisuga olid Jexenevi
firmad tellinud Tavidilt 78 miljoni krooni eest valuutat ette.
Vene raha uus kaitsja
Venelased on
üritanud arestitud raha kordu
valt kohtu kaudu lahti sulatada. Seni pole see õnnestunud, kuid
veebruaris Tallinna halduskohtus alanud protsess jätkub märtsi
lõpul.
Külmutatud raha omanikke esindab vandeadvokaat
Maksim Greinoman. See 28aastane mees on Tartu ja Manchesteri ülikooli
paberitega jurist. Vandeadvokaadi kutse sai ta mullu suvel.
Pärast Glikmani ja Tederi advokaadibüroost lahkumist on Greinoman
omanimelise advokaadibüroo asutaja-ainuomanik. Oma klientidele
reklaamib noor mees ennast vana kalana äriõiguse
valdkonnas.
Tema büroo veebiküljel ripub pankur
Morgani aforism: “Ma ei soovi, et jurist ütleks mulle, mida ma ei
tohi teha. Ma palkan teda selleks, et ta ütleks mulle, kuidas teha seda,
mida ma soovin.”
Mis võtetega noor advokaat neid miljoneid
kroone riigilt kätte saada püüab, pole Ekspressile teada. Nimelt
palus Greinoman kohtunikul asja arutamine kinniseks kuulutada ja
ajakirjanikul tuli kohtusaalist lahkuda.
Ekspressi
ettepanekule korraldada kohtumine oma kundedega vastas
Greinoman viisakalt: “Ilmselt ei ole selleks hetkel vajadust.”
Neid uurib keskkriminaalpolitsei
- OÜ Sevenert. Tegutseb märtsist 2006. Omanik Dmitri Abramkin Peterburist. Tegevjuht Juri Džeksenev. Eraldis pooleliolevas kriminaalasjas 11,5 miljonit krooni.
- OÜ Montevalle. Tegutseb maist 2006. Omanik Igor Perepetš Leningradi oblastist. Tegevjuht Juri Džeksenev. Eraldis pooleliolevas kriminaalasjas 600 000 krooni.
- OÜ Instmark. Tegutseb maist 2006. Omanik Dmitri Abramkin Peterburist. Tegevjuht Juri Džeksenev. Eraldis pooleliolevas kriminaalasjas 3 miljonit krooni.
- OÜ SV Capital. Tegutseb jaanuarist 2007. Omanik ja tegevjuht on Vjatšeslav Šuljakov Harjumaalt.