Minu meelest peaksime väga täpselt vaatama ja just nimelt Kreeka lähenevate valimiste valguses, et millised garantiid Kreeka tegelikult saab sellele rahale anda. Ja neid garantiisid ei ole. Kui me lahkume siit Riigikogu saalist ja ühel või teisel moel, kes oma intelligentsi kohaselt, kes kellega suhtleb. Aga vist pole Euroopas ühtegi täie mõistusega majandusteadlast, kes ütleks, et see, mida meie praegu garanteerime, tööle läheb. Vastupidi, tõenäoliselt see ei lähe tööle. Me teame väga hästi, et see süst märgib narkomaani tekkimist, et see süst tõenäoliselt ei jää mitte mingil juhul viimaseks.

Ja nüüd, head inimesed, enne kui üks saalipool hakkab rohelist ja teine saalipool punast nuppu pressima, tuletaksin meelde veel ühe asja. Me ju justkui teeme äri, me ju justkui anname laenu, aga, kallid sõbrad, kas te olete mõelnud ühele laenu usaldajale, kes lubab küll alljärgnevast 10% kõikidest asjadest kärpida, aga garantiid ei ole, milline partner saab olla meil täiesti normaalne Kreeka parlamendiliige. See kõik on siin üleval Andres Arraku poolt koostatuna viimases ajalehes KesKus.

Ma loen teile need numbrid ette: parlamendiliikme kuupalk 8594 eurot, lisatasu kontori eest 5000 eurot. Riik maksab lisaks kinni ka muud kulud: rendi, elektri; preemiad jõuludeks 500 eurot, lihavõtteks 250 eurot ja puhkuse puhul 250 eurot; neli sekretäri ja nõunik; püsikompensatsioon mobiiltelefoni kasutamise eest 200 eurot kuus, 3300 eurot aastas nelja lauatelefoni kasutamiseks; lisatasu 150 eurot parlamendikomitee liikmeks olemise eest; tasuta sõit bussides, rongides ja laevadel, kuni 60 tasuta lendu aastas parlamendiliikmetele, kes on juhuslikult väljastpoolt Ateenat tulnud. Auto liisingumaksed kompenseerib riik. Suviste istungite eest saadav tasu on maksuvaba – paraku on see realiteet –, lisatasu 1000 eurot kuus korteri või hotelli eest, ametilähetuses ööbimine viietärnihotellis pluss 150 eurot päevaraha, tasuta sissepääs avalikesse asutustesse, näiteks muuseumidesse, kui nad parasjagu ei ole mõnda neist põlema pannud, intressivabad laenud näiteks maja ehitamiseks. Parlamendiliikmed, kes valiti enne 93. aastat, saavad alates 55. eluaastast topeltpensioni. Ja väga lustakas punkt lõpuks: surnud parlamendiliikme abikaasale ja vallalisele tütrele makstakse pensioni edasi.

Jutu mõte on lihtne – kas me tahame nende inimestega äri teha? Mõelge! Mina ei taha. Aitäh!