Foto: Siim Lõvi

"Meid kõiki huvitab, kes oli see kahjur, kelle allkiri raieloale sattus ja me uurime selle välja", märkis saatejuht Juku-Kalle Raid. "Meie looduslike pühapaikade põhiprobleem ongi selles, et nad ei kuulu
konkreetse kaitseseaduse alla, vaid kord on looduskaitse, siis muinsuskaitse alla kuuluvad objektid. see võimaldab nii-öelda kahe tooli vahel istumist, sündroomi, mis on piisavalt segane, et mentaalsed pätid toimetada saaks ning teatud tingimustel – ma usun, et see on korralik altkäemaks – raielubasid välja kirjutada". "Igal juhul on see, mis Maardus toimus kõige tõupuhtam sigadus", lisas Raid.

Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas ütles, et Eesti riigi ainus ülesanne ei tohiks olla eelarve tasakaalus hoidmine, vaid vaimselt oluliste väärtuste kaitsmine. "See on hämmastav, et sellised asjad nagu hiite raiumine lihtsalt ja rahulikult toimuda saavad", märkis Lukas.

Eesti Maavalla koja kirjutaja Andres Heinapuu ütles, et Eestis on 2500 looduslikku pühapaika. "Aga nende arv väheneb pidevalt", lisas Heinapuu.

Tarmo Mutso Eesti Arengu Sihtasutusest, kes veab "Puhka Eestis" kampaaniat uskus, et tänane situatsioon on paljuski vähese selgitustöö tulemus. "Kohad, kus on ajaloole viitav tahvel, on palju vähem rikkumisi", ütles Mutso, "ja on täiesti selge, et sellistes paikades on lageraie organiseerimine tunduvalt raskem".

Muusik Mart Johanson, kes on pikalt seotud Rebala muinsuskaitsealaga märkis, et hoolimatu
suhtumine loodusesse ja looduslikesse pühapaikadesse on väga levinud. "Ma ei tea, milles asi, ent kui kunagi suudeti peatada fosforiidi kaevandamine, siis tänast ülbust pole me peatada suutnud".

Juku-Kalle Raid kutsus EAS-i ja Maavalla koda üles koostööle kaardistamaks looduslikke pühapaiku. "Info, kus midagi asub, peaks olema laiemalt kättesaadav, sest see pärsib nahaale, kes on valmis
igast asjast traktoriga üle sõitma", märkis Raid. "Ülejärgmisel nädalal, kui Riigikogu kokku tuleb, teeme Tõnisega kindlasti hiite ja pühapaikade toetusrühma – ja just seepärast, et altkäemaksu eest vandaale ohjeldada. Piisava teadvustamise korral võib seda vähemalt ebamugavamaks teha", ütles Raid. "Kodanikualgatuse korras on võimalik pättidel silma peal hoida, tegu peaks olema
loodusnaabrivalvega".