Usun, see on tõenäoline. Sisuliselt on ainus alternatiiv, et omanik [riik] peab ise need miljardid leidma.

Kui palju sõltub börsileviimise ehk IPO plaan raportist Eesti eurokõlbulikkuse kohta?

Eestile positiivne euro­otsus toetab börsiplaane ning tänaseks on rahvusvaheline investorite kogukond hea otsusega juba arvestanud.

Kui peaks tulema ­kriitiline otsus, siis see võib muuta aktsiate avaliku noteerimise raskemaks, kuid mitte lootusetuks.

Miks on peaminister Andrus Ansip hakanud börsiplaanis kahtlema?

Kas on? Ma arvan, et valitsus on valinud mõistliku kursi, küsides lisainfot, kaaludes alternatiive. Selle tulemusena on Eesti Energia börsiprotsess kõige avalikum IPO ettevalmistus, mida mina mäletan. Loodan, et börs ja Finantsinspektsioon ei pahanda, kuid tegelikult on hea, et on sündimas otsus, mille kohta võib öelda, et see ei tekkinud kabinetivaikuses. Eesti Energia on meile kõigile tähtis ettevõte ning kui peaminister teeks nii suuri otsuseid mõtlemata, siis oleksin murelik.

Miks pooldad börsileviimist?

Jutt käib vähemusaktsiate börsil noteerimisest ning seda ma tõesti pooldan. Ma ei poolda ettevõtte suuremamahulist börsile viimist.

Eesti Energia vajab investeeringuid, et vool pistikus oleks, ja selleks näiteks meditsiini või teedevõrgustiku arendamise raha kasutada ei ole lihtsalt mõistlik.

Sa ei tee pensionisüsteemile IPOt, kuid Eesti Energia on läbipaistev ja edukas firma ning tema aktsiaid saab börsil noteerida.

Millised on IPO suurimad ohud?

Suurim oht on, et sellest saab poliitilise valimisvõitluse kont ning unustatakse ära, et energeetikas ei tehta otsuseid mitte nelja või ühe aasta perspektiivis, vaid 30 ja 50 aasta perspektiivis.

Kui võimul olevad IRL ja Reform hakkavad vaatama, et kes sellest rohkem kasu või kahju saab, ning hakkavad üksteisele kaikaid kodaraisse loopima, või siis Keskerakond või mõni muu partei leiab, et tööpuuduse teema ei ole piisavalt kandev teema valimistel valitsuse ründamiseks ja hakkab protsessi mustama.

Kui palju sõltub Eesti Energia poliitikutest? Nemad jagavad kaevandamisõigusi, nemad otsustavad toetusskeeme ja nii edasi.

Üldiselt on Eesti Energia siiski olnud pigem poliitikavaba. Praeguse juhi [Sandor Liive] pani näiteks ametisse majandusministrina Edgar ­Savisaar ning juhtkonna koostöö on toimunud kõigi jõudude ajal päris hästi. On olnud erakondade ülene konsensus, et seni kuni Eesti Energia on hästi tegutsenud, on eksisteerinud kasum ja dividendid, ettevõtte juhtimisse tugevalt ei sekkuta.

Samas on enne valimisi ja majanduslanguse tingimustes siiski tuntav, et on konkurente, kes üritavad Eesti Energiat mõjutada poliitikutele diilide pakkumise kaudu.

Kui vaadata, mis on saanud Leedu rahvuslikust energiaettevõttest, siis oleks huvigruppide võitlustandriks muutumine halvim asi, mis Eesti Energiaga saaks juhtuda.

Kas erainvestorite kaasamine muudab Eesti Energia poliitiliselt sõltumatumaks? Peaksid Eesti Raudtee endise omanikuna mäletama, kuidas poliitikud tegid teile uut ja vana isegi siis, kui riik oli vähemusosanik.

Mingil tasandil kindlasti muudab, näiteks nõukogu koosseisu peavad tulema sõltumatud liikmed ning kinnistatakse teatud läbipaistvuse põhimõtted. Samas omab 2/3 ettevõtte aktsiate omanik tegelikult ikkagi täielikku kontrolli ettevõtte üle.

Miks läheb Eesti Energial IPOst saadavat seitset miljardit vaja just praegu? Kui kaua saaks rahastamisotsusega veel venitada?

On tõesti levima hakanud müüt, et aega jätkub.

Kahjuks on energeetikas niimoodi, et ilma rahalise kindluseta keegi uut elektrijaama plokki ehitama ei hakka. Selleks, et Sandor Liive saaks sõlmida lepingu elektrijaama ehitajaga, peab tal see raha sisuliselt olemas olema.

Energeetikainvesteeringuid ei saa nii teha, et “hea küll, ma toon järgmiseks neljapäevaks raha ära”, sest mitte ükski ehitaja ei hakka selle peale riskeerima miljardite kroonide suuruse ehitustöö alustamisega.

Kui me nüüd veel aasta ootame, lükkub edasi ka ehituse algus ja see kõik viib selleni, et ühel hetkel ei luba keskkonnanõuded meil enam elektrit toota.

Kui Eesti Energia kapitalivajadus on nii suur, siis miks lasite ettevõtte dividendide võtmise kaudu tühjaks pumbata?

Dividende võtab välja Eesti Energia omanik [riik] ning tal on selleks õigus.

Mõistame täielikult ka seda, et kui neid viimaseid dividende poleks olnud, ei pruugiks meie eurokurss täna nii kindel olla. Samas möönis valitsus dividende võttes üsna selgesõnaliselt, et Eesti Energiasse tuleb hakata raha sisse tagasi panema. Lahtine on vaid selle vorm.

Eesti Energia nõukogu endine liige Rene Tammist ütles möödunud nädalal usutluses Päevalehele, et Eesti Energiat ei maksa praegu börsile viia. Muuhulgas märkis ta, et pool investeerimiskavast on problemaatiline – näiteks tuumajaama projekt ja õlitehas, mille osas puudub kindlus, et see üldse tööle hakkab.

Rene Tammist rääkis väga erinevatest asjadest korraga. Tuumajaama ehitamiseks vajalikud seadused on Eestis alles tegemisel, samuti on paljud asjad veel avalikult läbi rääkimata. Ekslik on arvata, et juba lähemal ajal saaks otsustada Eestisse tuumajaama rajamise ja ehitusega pihta hakata. Tuumajaam nõuab korralikku ettevalmistust. See töö käib, kuid me ei saa seetõttu jätta praegu tegemata investeerimisotsust näiteks puhtamasse tootmisse Narvas, sest siis me halvaksime Eesti Energia arengu.

Teiseks on selge see, et ka tuumajaama tuleku puhul on meil tarvis teisi jaamu. Tuumajaam vajab kindlasti reservjaamu ning talvise tipu katjaid. Tuumajaam ei muudaks praegu ühtegi plaani mõttetuks, selles osas on kindlus olemas.

Mis siis juhtub, kui 20 miljardit maksev õlitehase projekt nurjub?

Selle projekti puhul tehakse koostööd maailma tippinseneridega Eestist ja Saksamaalt. Tehakse kõik selleks, et riskid oleksid väiksed, ning liigutakse edasi samm-sammult.

Kas usud, et Riigikogus talvel otsustatud teise põlevkivijaama toetusskeem jääb ikka paika? Poliitikud kipuvad aeg-ajalt ümber mõtlema.

Toetused on Riigikogu teema. Ma ei soovi kommenteerida Riigikogu otsuseid.

Kas uued energeetikaprojektid on ilma toetusskeemideta võimalikud?

On tõesti projekte, mida teeme energiajulgeoleku tagamiseks ning mis puhtäriliselt ei pruugi olla kasumlikud. Nende majandamine ilma toetuseta oleks kahjumlik.

Kui palju saab Eesti Energia kahju seetõttu, et nõukogu liikme Kalle Pallingu (Reformierakond) suurel kaasabil võeti Narva jaamadelt ära puiduga kütmise puhul makstud toetus?

Täpset numbrit peab küsima Eesti Energiast.

Kas selline firmale kahjuliku otsuse vastuvõtmisele kaasaaitamine sobib nõukogu liikmele? Mäletan, kuidas hurjutati Urmas Sõõrumaad, et ta julges Eesti Energia nõukogu esimehena panna käima konkureeriva Väo jaama ehituse.

Nõukogu liige peab oma tegevuses lähtuma äriseadustikust. Seal on päris täpselt määratud nõukogu liikme õigused, kohustused ja vastutus. Seaduse piiri peal olevate teemade üle otsustab igaüks oma eetiliste normide järgi.

Kas see tüli võib päädida mõne nõukogu liikme väljavahetamisega?

Ma ei ole küll aru saanud, et kusagil mingi tüli oleks.

Miks kavatseb Eesti Energia IPO korral töötajatele portsu aktsiaid kinkida?

See on vaid üks ettepanek, mille eesmärk ei ole kedagi rikkaks teha, vaid kui ettevõtte töötajal on sümboolne osalus ettevõttes, motiveerib see teda rohkem pingutama.

Ka meile, kes me oleme riigi kaudu aktsionärid, tagab see maailmapraktika kohaselt kindluse, et ettevõtte töötajad on motiveeritud efektiivsusele.

Parts rääkis ka, et kui jae­investor hoiab aktsiaid aasta aega oma nimel, siis saab ta ühe aktsia lisaks. Kelle arvelt see kingitus tehakse? Kas see kajastub ka elektri hinnas?

Boonusaktsia on ettepanek, mille eesmärk on näidata kaht asja – et valitsus soosib laialdast jaeinvestorite osalemist ettevõtte omanikeringis ning teiseks, et soositakse pikaajalisi raha paigutajaid, mitte spekulante.

Selles mõttes ei saa öelda, kelle arvelt see samm tehtaks, kuna selle eesmärk on suurendada aktsionäride hulka ning stabiilsust ning sellest võiksid võita kõik.

Sinu erafirma NG Investeeringud sõlmis hiljuti elektriostulepingu Latvenergoga. Ega see sulle ebamugavust kaasa ei toonud – oled ju Eesti Energia nõukogu esimees?

Töötajad, kes vastutavad NG Investeeringute kontsernis elektriostu eest, tegid valiku parimate tingimuste põhjal. Mina sellesse protsessi ei sekkunud.

Kui suur on tõenäosus, et Eesti jääb tulevikus energeetiliselt soomlaste-venelaste tallermaaks? Et me ei suuda midagi otsustada, muudkui venitame ja ühel hetkel näeme, kuidas turg on ära jaotatud samamoodi, nagu tanklaid valitsevad Statoil ja Neste?

See tõenäosus on täiesti olemas.

Me arvame, et meil on aega, kuid samas me ei mõista, et paljud neist seadmetest, mis meile sooja ja valguse tuppa toovad, on vanad ja neid ei saa varsti enam kasutada.

Siis hakkame voolu ostma mujalt. Algul võib see tunduda isegi odav, kuid seda sellepärast, et me ei näe selle poliitilist hinda.