05.04.2007, 00:00
Jüri Pihli hirmkallis otsus
Riigiprokuratuur lükkas kolm aastat tagasi Ernesto Preatoni pakkumise end saja miljoni krooni eest vabaks osta. Nüüd ähvardab kohtuasja nurjumine.
Maksukuritegude tõttu kohtu alla antud
suurärimehe Ernesto Preatoni lähim abiline Ilona Saari
pääses kaks nädalat tagasi kriminaaluurimisest, sest kolis
“õigesse” riiki.
Kena naine elab Šveitsis – riigis, mille seaduste kohaselt pole kuritegu, kui firma ei registreeri ennast maksumaksjana ning hoidub niiviisi tulumaksu tasumisest kõrvale.
Šveitsi juurdlusbüroo saatiski Eesti prokuratuuri pikalt, kui see palus abi Saari kohtu ette toimetamisel.
19. märtsil lõpetas peaprokurör Norman Aas ligi kuus aastat kestnud kriminaalmenetluse seoses aegumisega.
Preatoni ja temaga koos kohtu all olevate jurist Aivar Pihlaku ning raamatupidaja Angelika Annuse advokaadid räägivad aga, et Eesti riik ei tegelnud naise väljanõudmisega piisavalt tõsiselt. Mäng käis algusest pealt ühte väravasse – eesmärgiga karistada Preatonit ja tema kaasvõitlejaid ning säästa Saarit.
“Uurimisel ei olnud võrdset kohtlemist,” väidab Pihlaku esindaja Aivar Pilv. “Oleks kohe öeldud, et Ilona Saari saab immuniteedi ja tegi uurijatega koostööd, oleks asi teistmoodi olnud.”
Ka Preatoni advokaat Aadu Luberg märgib, et seda, kuidas Saari mängiti tunnistajana teiste vastu välja, ei saa nimetada ausaks kohtupidamiseks.
Just Saari oli see linnuke, kes siristas maksuametile, kuidas Preatoni offshore-kompaniide abil kinnisvara- ja aktsiatehinguid tegi ning kaasaktsionäridel ja riigil naha üle kõrvade tõmbas. Naine tundis tehingute rägastikku läbi ja lõhki, sest ärimehe finantsjuhina tegeles ta nendega päevast päeva.
Vastutasuks olla talle lubatud puutumatust.
Asi läks koguni nii kaugele, et Saarit esindanud Belgia advokaadid Francesco Apruzzi ja Denis Philippe kirjutasid ühes kirjas Eesti võimudele, et nende klient tegi kriminaalasjas 2,5 aastat koostööd “konsultandi ja tunnistaja rollis”!
Advokaat Pilve meelest on äärmiselt kummaline, kuidas sai üks ja sama inimene olla ühekorraga nii uurimisalune kui maksupolitsei konsultant.
Prokurör Laura Vaik ütles Ekspressile, et konsultandiks nimetamine on välismaiste advokaatide arusaamatus. “Meie ei ole Ilona Saarit konsultandina kasutanud. Kriminaalmenetluses ei ole konsultandi staatust olemaski.”
Prokuratuur väidab, et Saarit taheti kohtu anda küll. Kuid Tallinna ringkonnakohus tühistas mullu väljaandmisvahistuse ja praegu kaitsevad teda Šveitsi seadused.
Advokaat: kõigepealt küsis raha prokuratuur
Seesama Laura Vaik teatas suvel 2004 kirjalikult, et “arusaamatuks jääb väide, kes ja millal on välistanud Ilona Saari kriminaalvastutuse uurimisorganitega koostöö motiivil – prokuröril taoline informatsioon puudub”.
Tookord oli prokuratuur väge täis. Preatoni lubas maksta 101 miljonit krooni, et prokuratuur lõpetaks tema vastu kriminaaluurimise avaliku menetlushuvi puudumise alusel. Suurärimees sai aga äraütlemise osaliseks.
Prokurör Vaik seletas Päevalehele, et sellist seadusesätet kasutatakse vaid pisikuritegude, mitte ülisuure maksupettuse puhul.
Advokaat Pilv märgib, et “tegelikult tegi pakkumise maksta sada miljonit krooni Preatonile prokuratuur, kui jutt oli kriminaalmenetluse lõpetamise võimalustest. Müstiline on see, et eelmisel päeval esitatud ettepanekust prokuratuur järgmisel päeval distantseerus ja sellega enam ei soostunud.”
On täiesti selge, et sadat miljonit krooni ei lükanud tagasi Laura Vaik üksinda. Selle otsuse tegi prokuratuuri juhtkond eesotsas riigiprokurör Jüri Pihliga, kes sellel nädalal asub tööle siseministrina.
Pihl ajas õiget asja: tubli ja õiglane riik ei saa lubada labast kuriteost vabaks ostmist. Ja võimul oli Res Publica, kes nõudis nulltolerantsi.
Praegu kipub minema aga nii, et riik võib jääda ilma nii sajast miljonist kui ka Preatoni karistamise võimalusest. Ekspressi teada on prokuratuur mures seoses tunnistuste kvaliteediga.
Paljud tunnistajad on seotud Preatoniga (ajavad temaga äri või töötavad tema kasuks) ning see muudab nende ütlused küsitavaks.
Pihl teatas Ekspressile: “Eesti riigis ei ole ennast võimalik ükskõik millise summa eest kuriteost, eriti veel raskest kuriteost, seaduslikult vabaks osta. Antud asja on algusest lõpuni juhtinud prokurör Laura Vaik. Jüri Pihl ei ole antud kriminaalasjas teinud mitte ühtegi menetlusotsust.”
Kogenud riigiteenistujana teab Pihl väga hästi, kuidas vastutust jagada ja kuhu tasub enda allkiri alla panna ja kuhu mitte.
Kohtus ootavad Saarit ebameeldivused
Peatunnistaja Ilona Saari on kohtupidamisest kõrvale hoidnud ja tema edasised ütlused on samuti kaheldava väärtusega.
Annuse esindaja Erki Kergandberg küsib, kuidas saab võtta Saarit olulise tunnistajana, kui ta tegi uurijatega koostööd ja on ise tunnistanud, et tema ütlused on valikulised.
Preatoni protsessi materjalid jagunevad 30 toimiku vahel. Kuid leidub veel 70 toimikut nn lisamaterjaliga, kuhu uurija Markko Kard pani oma arust ebaolulise materjali. Vastaspoole advokaadid avastasid sealt hulga materjali, mis tõestab, kuidas Saari ise skeeme punus ja käske jagas. “Müstiline, et sellised paberid olid tunnistatud ebaoluliseks. See oli uurimise selge kallutatus ja eesmärk Saari kriminaalvastutusest välistada,” märgib advokaat Pilv. “Teised selles asjas vääriksid võrdset kohtlemist ja kriminaalmenetluse lõpetamist.”
Kuid isegi nüüd, kui Ilona Saari saab esineda mitte süüdistatavana, vaid tunnistajana (kas otse kohtus või videoülekande teel), peaks ta vastama paljudele ebameeldivatele küsimustele.
“Süüdistatavana võis ta rääkida ükskõik mida. Tunnistajana peab ta rääkima ainult tõtt,” toonitab Aivar Pilv.
Aadu Luberg ütleb, et asi on hullemgi. “Kuna Saari oli samas asjas süüdistatav, siis võib ta nüüd rääkida tegelikult seda, mida tahab, ja teda ei saa vastutusele võtta.”
“Vaevalt et ta Eestisse tuleb,” lisab Luberg.
Mures on ka prokurör Laura Vaik: “Meil ei ole Ilona Saariga mingit kontakti olnud. Küsimus on selles, kas teda õnnestub üldse kohtus üle kuulata. Kas Šveits on nõus korraldama videokonverentsi või kas või kutse kohale toimetama.”
Näide vägistamise alalt
Saari libises Eesti võimude haardeulatusest välja juba mitu aastat tagasi, kui ta pesitses Horvaatias. Saari esindajad teatasid uurijale, et naist ähvardab raske ja haruldase haiguse tõttu südame seiskumine ning ta ei saa seetõttu reisida Eestisse ega “kogeda vähemalgi määral vaimset, füüsilist ja emotsionaalset stressi, mida võiks põhjustada juriidilised protseduurid, ülekuulamine, eeluurimine või kohtumõistmine”.
Tema isa Peeter Saari kirjutas Postimehes liigutava loo, kuidas tütre süda Kreeta sa arel puhates seiskus ning juhuslikult külahaiglas valves olnud sakslasest arst suutis ta elektrišokkidega elustada. Hiljem tehti talle Genfis operatsioon.
Kuid oh õnnetust – Zagrebi ringkonnakohtust saadeti Eestisse paberid, et tegelikult töötas Saari samal ajal nõustamisfirma Deloitte & Touche Central Europe finantsjuhina ning passis olevate templite järgi ületas korduvalt Horvaatia riigipiiri ja reisis ringi Euroopas.
Peeter Saaril oli põhjendus varnast võtta. Stress ja stress erinevad vägagi. Ta kirjutas: “On ju aabitsatõde, et näiteks vägistamise ohvriks langenud koolitüdruk võib saada hästi hakkama riigieksami stressiga, aga kukkuda kokku, kui peab minema kohta ja nägema inimesi, mis ja kes meenutavad talle läbielatud šokki.”
Ent prokuratuur leidis, et naise Eesti vältimine võib siiski tähendada eeluurimisest kõrvale hoidumist.
Teiseks ei lubanud Eesti seadused veel anda immuunsust sel ajal, kui Saari maksupolitseile Preatoni skeemid paljastas. Kriminaalkoodeks lubas küll karistusest vabastada, kuid selleks peab enne kohtu ees käima.
Kena naine elab Šveitsis – riigis, mille seaduste kohaselt pole kuritegu, kui firma ei registreeri ennast maksumaksjana ning hoidub niiviisi tulumaksu tasumisest kõrvale.
Šveitsi juurdlusbüroo saatiski Eesti prokuratuuri pikalt, kui see palus abi Saari kohtu ette toimetamisel.
19. märtsil lõpetas peaprokurör Norman Aas ligi kuus aastat kestnud kriminaalmenetluse seoses aegumisega.
Preatoni ja temaga koos kohtu all olevate jurist Aivar Pihlaku ning raamatupidaja Angelika Annuse advokaadid räägivad aga, et Eesti riik ei tegelnud naise väljanõudmisega piisavalt tõsiselt. Mäng käis algusest pealt ühte väravasse – eesmärgiga karistada Preatonit ja tema kaasvõitlejaid ning säästa Saarit.
“Uurimisel ei olnud võrdset kohtlemist,” väidab Pihlaku esindaja Aivar Pilv. “Oleks kohe öeldud, et Ilona Saari saab immuniteedi ja tegi uurijatega koostööd, oleks asi teistmoodi olnud.”
Ka Preatoni advokaat Aadu Luberg märgib, et seda, kuidas Saari mängiti tunnistajana teiste vastu välja, ei saa nimetada ausaks kohtupidamiseks.
Just Saari oli see linnuke, kes siristas maksuametile, kuidas Preatoni offshore-kompaniide abil kinnisvara- ja aktsiatehinguid tegi ning kaasaktsionäridel ja riigil naha üle kõrvade tõmbas. Naine tundis tehingute rägastikku läbi ja lõhki, sest ärimehe finantsjuhina tegeles ta nendega päevast päeva.
Vastutasuks olla talle lubatud puutumatust.
Asi läks koguni nii kaugele, et Saarit esindanud Belgia advokaadid Francesco Apruzzi ja Denis Philippe kirjutasid ühes kirjas Eesti võimudele, et nende klient tegi kriminaalasjas 2,5 aastat koostööd “konsultandi ja tunnistaja rollis”!
Advokaat Pilve meelest on äärmiselt kummaline, kuidas sai üks ja sama inimene olla ühekorraga nii uurimisalune kui maksupolitsei konsultant.
Prokurör Laura Vaik ütles Ekspressile, et konsultandiks nimetamine on välismaiste advokaatide arusaamatus. “Meie ei ole Ilona Saarit konsultandina kasutanud. Kriminaalmenetluses ei ole konsultandi staatust olemaski.”
Prokuratuur väidab, et Saarit taheti kohtu anda küll. Kuid Tallinna ringkonnakohus tühistas mullu väljaandmisvahistuse ja praegu kaitsevad teda Šveitsi seadused.
Advokaat: kõigepealt küsis raha prokuratuur
Seesama Laura Vaik teatas suvel 2004 kirjalikult, et “arusaamatuks jääb väide, kes ja millal on välistanud Ilona Saari kriminaalvastutuse uurimisorganitega koostöö motiivil – prokuröril taoline informatsioon puudub”.
Tookord oli prokuratuur väge täis. Preatoni lubas maksta 101 miljonit krooni, et prokuratuur lõpetaks tema vastu kriminaaluurimise avaliku menetlushuvi puudumise alusel. Suurärimees sai aga äraütlemise osaliseks.
Prokurör Vaik seletas Päevalehele, et sellist seadusesätet kasutatakse vaid pisikuritegude, mitte ülisuure maksupettuse puhul.
Advokaat Pilv märgib, et “tegelikult tegi pakkumise maksta sada miljonit krooni Preatonile prokuratuur, kui jutt oli kriminaalmenetluse lõpetamise võimalustest. Müstiline on see, et eelmisel päeval esitatud ettepanekust prokuratuur järgmisel päeval distantseerus ja sellega enam ei soostunud.”
On täiesti selge, et sadat miljonit krooni ei lükanud tagasi Laura Vaik üksinda. Selle otsuse tegi prokuratuuri juhtkond eesotsas riigiprokurör Jüri Pihliga, kes sellel nädalal asub tööle siseministrina.
Pihl ajas õiget asja: tubli ja õiglane riik ei saa lubada labast kuriteost vabaks ostmist. Ja võimul oli Res Publica, kes nõudis nulltolerantsi.
Praegu kipub minema aga nii, et riik võib jääda ilma nii sajast miljonist kui ka Preatoni karistamise võimalusest. Ekspressi teada on prokuratuur mures seoses tunnistuste kvaliteediga.
Paljud tunnistajad on seotud Preatoniga (ajavad temaga äri või töötavad tema kasuks) ning see muudab nende ütlused küsitavaks.
Pihl teatas Ekspressile: “Eesti riigis ei ole ennast võimalik ükskõik millise summa eest kuriteost, eriti veel raskest kuriteost, seaduslikult vabaks osta. Antud asja on algusest lõpuni juhtinud prokurör Laura Vaik. Jüri Pihl ei ole antud kriminaalasjas teinud mitte ühtegi menetlusotsust.”
Kogenud riigiteenistujana teab Pihl väga hästi, kuidas vastutust jagada ja kuhu tasub enda allkiri alla panna ja kuhu mitte.
Kohtus ootavad Saarit ebameeldivused
Peatunnistaja Ilona Saari on kohtupidamisest kõrvale hoidnud ja tema edasised ütlused on samuti kaheldava väärtusega.
Annuse esindaja Erki Kergandberg küsib, kuidas saab võtta Saarit olulise tunnistajana, kui ta tegi uurijatega koostööd ja on ise tunnistanud, et tema ütlused on valikulised.
Preatoni protsessi materjalid jagunevad 30 toimiku vahel. Kuid leidub veel 70 toimikut nn lisamaterjaliga, kuhu uurija Markko Kard pani oma arust ebaolulise materjali. Vastaspoole advokaadid avastasid sealt hulga materjali, mis tõestab, kuidas Saari ise skeeme punus ja käske jagas. “Müstiline, et sellised paberid olid tunnistatud ebaoluliseks. See oli uurimise selge kallutatus ja eesmärk Saari kriminaalvastutusest välistada,” märgib advokaat Pilv. “Teised selles asjas vääriksid võrdset kohtlemist ja kriminaalmenetluse lõpetamist.”
Kuid isegi nüüd, kui Ilona Saari saab esineda mitte süüdistatavana, vaid tunnistajana (kas otse kohtus või videoülekande teel), peaks ta vastama paljudele ebameeldivatele küsimustele.
“Süüdistatavana võis ta rääkida ükskõik mida. Tunnistajana peab ta rääkima ainult tõtt,” toonitab Aivar Pilv.
Aadu Luberg ütleb, et asi on hullemgi. “Kuna Saari oli samas asjas süüdistatav, siis võib ta nüüd rääkida tegelikult seda, mida tahab, ja teda ei saa vastutusele võtta.”
“Vaevalt et ta Eestisse tuleb,” lisab Luberg.
Mures on ka prokurör Laura Vaik: “Meil ei ole Ilona Saariga mingit kontakti olnud. Küsimus on selles, kas teda õnnestub üldse kohtus üle kuulata. Kas Šveits on nõus korraldama videokonverentsi või kas või kutse kohale toimetama.”
Näide vägistamise alalt
Saari libises Eesti võimude haardeulatusest välja juba mitu aastat tagasi, kui ta pesitses Horvaatias. Saari esindajad teatasid uurijale, et naist ähvardab raske ja haruldase haiguse tõttu südame seiskumine ning ta ei saa seetõttu reisida Eestisse ega “kogeda vähemalgi määral vaimset, füüsilist ja emotsionaalset stressi, mida võiks põhjustada juriidilised protseduurid, ülekuulamine, eeluurimine või kohtumõistmine”.
Tema isa Peeter Saari kirjutas Postimehes liigutava loo, kuidas tütre süda Kreeta sa arel puhates seiskus ning juhuslikult külahaiglas valves olnud sakslasest arst suutis ta elektrišokkidega elustada. Hiljem tehti talle Genfis operatsioon.
Kuid oh õnnetust – Zagrebi ringkonnakohtust saadeti Eestisse paberid, et tegelikult töötas Saari samal ajal nõustamisfirma Deloitte & Touche Central Europe finantsjuhina ning passis olevate templite järgi ületas korduvalt Horvaatia riigipiiri ja reisis ringi Euroopas.
Peeter Saaril oli põhjendus varnast võtta. Stress ja stress erinevad vägagi. Ta kirjutas: “On ju aabitsatõde, et näiteks vägistamise ohvriks langenud koolitüdruk võib saada hästi hakkama riigieksami stressiga, aga kukkuda kokku, kui peab minema kohta ja nägema inimesi, mis ja kes meenutavad talle läbielatud šokki.”
Ent prokuratuur leidis, et naise Eesti vältimine võib siiski tähendada eeluurimisest kõrvale hoidumist.
Teiseks ei lubanud Eesti seadused veel anda immuunsust sel ajal, kui Saari maksupolitseile Preatoni skeemid paljastas. Kriminaalkoodeks lubas küll karistusest vabastada, kuid selleks peab enne kohtu ees käima.