Ratasel ja Kaljulaidil on selged erimeelsused. Kui püüda selle tuuma defineerida, siis jõuab peaaegu alati ühe ja sama sõnani: EKRE. See erakond tuleb pidevalt jutuks nii nende omavahelistes eravestlustes kui ka paljudes avalikes sõnavõttudes. Kusjuures vaated selles küsimuses, kinnitatakse Eks­pressile, ei ole alates kevadest, kui valitsus ametisse astus, lähenenud. Pigem vastupidi.

Siiski ei tähenda see, et kogu meediasse jõudnud info ja interpretatsioonid peaministri ja presidendi suhete kohta oleksid täpsed. Näiteks aastavahetusel teatavaks saanud info, et Jüri Ratas ei lähe 24. veebruaril presidendi vastuvõtule. Seda uudist tõlgendati detsembris valitsuse ümber tekkinud kriiside kontekstis. Mart Helme näägutas Soome peaministri kallal, kritiseeris Saksamaa kaitsepoliitikat, president Kaljulaid omakorda ütles Postimehele, et valitsus on ohuks põhiseaduslikule korrale ja Eesti julgeolekule. Selge: vastuseks presidendi kriitikale teeb Ratas omakorda žesti ja teatab, et tema presidendi vastuvõtule ei lähe.

Otsus „ballile“ mitte minna oli sündinud aga juba tükk aega varem ja ka presidenti informeeriti sellest juba novembris. See tähendab, et fakt iseenesest oli õige, aga kontekst oli teistsugune ja kokkuvõttes paistis asi välja halvem, kui tegelikult oli.

Muidugi ei lükka see teadmine ümber tõsiasja, et eelmisel aastal Jüri Ratase ja Kersti Kaljulaidi suhted päriselt ka halvenesid. Kohe, kui ametisse astus Ratase teine valitsus – see, kus EKRE on koalitsiooni liige –, pöördus ka peaministri ja presidendi läbisaamine halvemale kursile. 


Avalehele
468 Kommentaari
Loe veel: