Juriidiliselt ei ole kõik korrektne
“Mina ei tea pankrotist midagi,” raiub jurist
Eve Bluman resoluutselt, kui Ekspress küsib, mis
asjaoludel on suvel kohtudokumentide registrisse ilmunud tema vastu
pankrotiavaldus.
Blumani igapäevatöö on FIEde
esindamine vaidlustes maksuametiga. “Pankrotti ei ole ega saagi olla.
Tavaliselt tehakse enne ikka pankrotihoiatus. Millega maksuamet kindlaks tegi,
et ma maksujõuetu olen? Ma olen vägagi maksejõuline, kuidas
ma muidu saaksin ettevõtja olla. Olen ise ka FIE.”
Pärast lühikest mõttepausi jutustab Bluman
õigusriigis mõeldamatu loo.
Kättemaks
Nimelt vahetult enne mainitud
pankrotiavaldust oli ta esindanud halduskohtus ühte FIEd, kellelt
maksuamet suurt tulumaksu välja nõudis. Maksuameti nõudes
esines uskumatult palju rikkumisi ja Blumani sõnul selgus otse
kohtusaalis, et maksuametis ei teata suurt midagi
väärtpaberitest ega nendega tehtavatest tehingutest. “Eks ma
siis ütlesin kohtus maksuametit esindavale vanaprouale, et mingu teenitud
vanaduspensionile. On kõigil lihtsam. Nii tal enesel kui ka
maksumaksjatel.”
Bluman võitis vaidluse, aga sellal,
kui maksuamet väljamõistetud kohtukulusid tasus, ilmus
kohtusse ka pankrotiavaldus Blumani suhtes. “Ma ei ole seda avaldust
näinud ja selle sisu ma ei tea. Ma põhimõtteliselt ei suhtle
maksuameti ja kohtutäituriga, kuni nad seadusi ei täida,”
jätkab jurist, jutustades järgmise õigusriigis
mõeldamatu loo.
Segane maksunõue
Kolm aastat tagasi sai Bluman maksuametilt tulumaksunõude. Arve
oli veidi üle kümne tuhande krooni. Raha sisse nõudma asunud
kohtutäitur Urmas Tärno nõudis pärast pangaarve
arestimist aga mitu korda suuremat summat. Juriidiliselt oli see nõue
alusetu, sest dokumendid olid valesti vormistatud.
Bluman jättis raha maksmata. Vahepeal oli Blumanil
õigus arestitud pangakontolt võtta välja miinimumpalka, sest
tal oli kooliõpilasest ülalpeetav. Täitur rahuldas tema
taotluse, kuid tegelikult pangakontosid ei vabastanud, mistõttu jurist
raha arvelt välja võtta ei saanud.
“Siis soovis
ta mu elamisse sisse marssida koos maksuameti töötajaga ilma
kohtu määruseta. Kui juhtisin sellele tema tähelepanu, sain
sõimu osaliseks.” Bluman tuvastas asja uurides veel mitu
maksuametnike tehtud jämedat viga. Muuhulgas oli tema toimikusse
üleöö siginenud dokument, mis pidanuks maksuameti aastatetaguse
vea heastama. Paraku oli see juriidiliselt ebakorrektne, sest sel puudusid
number, kuupäev ja maksuameti juhataja allkiri.
Käsi peseb kätt
Maksuamet ja
kohtutäiturid on tuntud selle poolest, et kasutavad kõiki
võimalikke viise, et maksumaksjate eksimusi enda kasuks
pöörata. Antud juhul enda tehtud vigu aga tunnistada ei
taheta. Bluman kaebas Tärno peale justiitsministeeriumisse ja
õiguskantslerile, maksuametile saatis aga teabenõude
küsimusega, kuidas saab otsuse kavand ilmuda täitetoimikusse.
“Kui maksumaksja teeb enda kahjuks vea näiteks miljoni
krooni ulatuses, siis maksumaksja viga enam parandada ei saa. Kui maksuamet
teeks uue täiteotsuse, saaksin mina seda kohtus vaidlustada. Maksuamet aga
väldib kohut, sest ei ole sugugi kindel, et kohus maksuameti poolt tehtud
viga maksumaksja kahjuks tõlgendab, eriti kui viga ilmnes mitu aastat
hiljem.
Tärno tuli maksuametile vastu, aidates nende viga
parandada, et vabaneda ise vastutusest oma vigade eest. Täitur ja
maksuamet abistavad üksteist,
mul on aga kahju FIEdest, kes peavad maksma 60 protsenti oma tuludest makse,
et pidada üleval selliseid ametnikke.”
PS
Maksu- ja
Tolliametist teatati Ekspressile kolmapäeval, et pankrotimenetlus algatati
Blumani vastu, “kuna isik muutus maksejõuetuks.”