Kindlasti tuleks teada, et tõik, kas lapsevanemad on omavahel abielus või mitte, pole laste õiguste seisukohalt tähtis. Ainus erinevus on see, et abielu lahutamine on meie õigusruumis selgemate reeglitega kui mis tahes mitte­traditsioonilise suhtevormi lõpetamine.

Suureks probleemiks on ka suhted, kus mees soovitab naisel end üksikemana arvele võtta, et riigilt 300 krooni igakuist toetust saada. Kui laps kasvab, hakkab mees isaõigustest puudust tundma, ent kui suhe on vahepeal purunenud, pole neid kerge saavutada.

Laps ei ole omand!

Esimene asi, mida mõlemad vanemad peaksid meeles pidama, on tõik, et laps ei ole kummagi omand. Last ei saa jagada nagu õuna – pool sulle, pool mulle. Kohmakas võrdlus, aga pigem juba nagu õunapuud – mõlemad peavad tema eest hoolitsema.

Kui vaidlus lapsekasvatuse teemal jõuab kohtusse, on kohtu jaoks on kõige tähtsamad lapse huvid. Seega erineb menetlus teistest tsiviilmenetlustest tunduvalt: siin ei ole poolte vahel kompromissi leidmine prioriteet. Isegi juhul, kui pooled menetluse käigus omavahel kokkuleppele jõuavad, võib ilmneda, et kohus seda kokkulepet ei arvesta – seda juhul, kui see pole lapse huvides parim lahendus.

Kindlasti kaasatakse protsessi kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist. Tallinna kohtutes on heaks tavaks ka lapsele eraldi advokaat, kelle teenuse eest tasub riik. Praktika näitab, et mitmed lapse­vanemad on olnud kohtus ebameeldivalt üllatunud: neile tehakse ettekirjutusi nii isiklikul teemal nagu oma lapse kasvatamine.

Pool ja pool?

Väga sageli arvavad lahutajad, et lapse jagamine stiilis „pool aega ema ja pool aega isa juures” on arukas kompromiss. Lisaks kaob vajadus nõuda elatist, mõlemad vanemad katavad kulud oma poolaja kestel.

Ent mõelgem korraks – kas see on ikka lapsele parim? Lapsel on oma olulised õigused. Õigus kodule. Õigus sõpradele. Oma kindlale ajakavale. Oma turvatundele. Oma huviringidele ja treeningutele. Režiim „pool ja pool” tähendab liiga sageli kestvat turvatunde puudumist – mitte kaht kodu, vaid kodutuse tunnet.

Lapsevanemaks olemine on lisaks õigustele suur kohustus. Muu hulgas kohustus viia end kurssi lapse eakohaste vajadustega. Aastane vajab midagi muud kui kolmene, kuuese vajadused on juba hoopis teised. Väikese koolilapse vajadused erinevad suuresti teismeikka jõudnu omadest. Mõlemal vanemal tasuks endalt küsida, kas ja kuidas nad suudavad lapse vajadustele vastata. Võib-olla on ühe eemal elamine ning elatise maksmine õigem ja lapsesõbralikum?

Ka kohtumisaegade määramisel tasuks lähtuda ennekõike lapsest ja tema vajadustest. Iga nädalavahetus? Aga millal on lapse privaataeg – sõpradega mängimise ja oma toas rahu nautimise aeg? Õhtul pärast lasteaeda? Miks mitte, aga laps vajab pärast pikka päeva ka puhkust. Õhtul pärast kooli? Taas miks mitte, kui see ei sega ringe-trenne, õppimist ja puhkust.

Arukas oleks käsitleda teist, eemal olevat vanemat ka vajadusel lapsehoidjana – näiteks kui lapsega koos elav vanem peab sõitma komandeeringusse või töötama öises vahetuses.

Mida vähem jäikust ilmutavad vanemad, seda kergem on leida lapse jaoks kõige sobivamaid lahendusi. Kohtumiste juures on sagedusest ja pikkusest tähtsam, et see aeg oleks tõesti lapsele pühendatud, arendav ja huvitav.

Tähtpäevad ja vanavanemad

Valuteema on ka aastavahetus, jõulud ja lapse sünnipäev. Üks võimalus neid jagada: jõulud ühe lapsevanemaga, aastavahetus teisega ning järgmisel aastal vastupidi. Sünnipäev ja sõprade peo korraldamine „kuulub” reeglina sellele vanemale, kellega laps kodu jagab, teine „saab” aja enne või pärast õiget tähtpäeva.

Omaette teemaks on vanaemad-­vanaisad. Emotsionaalselt võttes on vanavanemad ja sugulased lapsele olulised. Seaduste poole pealt on Eestis nii, et vanavanematele eraldi õigusi sätestatud pole, küll aga mõned kohustused. Näiteks vajadusel lapselapse ülalpidamine.

Tähtis on teada, et lapsel on õigus vägivallata elule. See tähendab ka psüühilise vägivalla puudumist. Lapse seisukohast on psüühiline vägivald ka ühe vanema halvustamine teise poolt. Säästa tuleb ka lapse autoriteeti lasteaias või koolis – seega ei tohi kumbki vanem seal halvasti käituda.

Tasuta õigusabi

Kui lapse õiguste tagamiseks on vaja õigusabi, saab seda Eestis vajadusel tasuta. Vajalikud taotlusblanketid on olemas igas õigusbüroos ning hea tava kohaselt ei küsita ka raha, kui abistatakse blanketi täitmisel.

Kui õigusabi vajava vanema sissetulek on väga väike, saab ta kohtult taotleda riigilõivust vabastamist.

Lastega seotud õigusabi võib küsida ka juristide liidu tasuta infopäevadelt.   

„ Laste õigusi reguleerivad:

* laste õiguste konventsioon

* lastekaitse seadus

* perekonnaseadus”