"Muld on ju kõdunemise ja surma sümbol," leiab Ariste. "Süda aga, vastupidi, peaks tagama organismi normaalse elutalitluse. Märksa jätkusuutlikum oleks Eesti südame ühendamine mitte morbiidse ollusega, vaid aortide, veenide ja muude peamiste ühiskonna normaalseks funktsioneerimiseks vajalike veresoontega. Ideaalvariandis peaks Eesti süda olema meie ühiskonnale liikumapanevaks pumbaks - täpselt nii nagu euro kasutuselevõtt Eesti majandusele.

Kindlasti ei tohi see olla staatiliselt mulla külge köidetud nagu hernekepp. Just südame ja mulla mittelahutamine ning selle pealesunnitud ühendusega seotud vaimne depressioon ja eneseusu puudumine on tähtsaimaks põhjuseks, miks kümned tuhanded eestlased on viimasel ajal töötuks jäänud."

Ariste usub, et Eesti muld ei tunne end seaduseelnõust puudutatuna ning jätkab edukalt oma funktsiooni kui maaviljeluseks vajaliku huumuskihi moodustaja.

"Meil on tänaseks palju Euroopa turule jõudnud struktuure ja ettevõtlikke ärimehi, kelle süda pole ammu enam integreerunud kohaliku mullaga, vaid Brüsseli pitsidega," rõhutab ministeeriumi vanemreferent Mai Jaanihannus. "On ainult ajaküsimus, millal vastavad muudatused ka seadusliku jõu saavad."

Jaanihannuse arvates on just südame ja mulla ebaloomulik ühendus süüdi eestlaste madalas elueas, kuid ta usub, et see trend seaduse vastuvõtmise järel pöördub: "Loodan, et varsti võib iga eestlane Koidula retoorilisele küsimusele: "Eesti muld ja Eesti süda - kes neid jõuaks lahuta?" ausalt ja avameelselt vastata: "Rein Lang suudab!"