07.11.2008, 00:00
K-supermees Savisaar päästab Eesti majandust
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar õpetab oma värskes raamatus, kuidas aidata rahvas välja võlalõksust ja vaesusest.
Riigikogu valimiste eel 2003 siginesid internetti multikad, kus
Supermani-kostüümis Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tuhiseb ringi
mööda taevaavarusi ning päästab hädadest oma
poliitilisi konkurente: sotside juhi Toomas Hendrik Ilvese, Reformierakonna
Siim Kallase ja Isamaaliidu Mart Laari.
Praegu on K-supermees
leidnud uue abivajaja. “Parempoolne lausliberalism on paigutanud Eesti
võlavangla sissekäigu juurde, kust tagasipöördumine vajab
väga konkreetseid majanduspoliitilisi otsuseid,” kirjutab Savisaar
verivärskes teoses “Majanduspoliitika”.
Ka Jaan
Õmbluse koostatud 18 lehekülje pikkune ülistusest
nõretav eessõna kinnitab, et parteibossi kujul on tegemist Eesti
oludes sangariga:
- “Savisaar julges ainukese Eesti
ministrina avalikult teatada, et tema toetab Silja Line’i
ostmist.”
- “Savisaare jõulisel
eestvedamisel saavutati olukord, kus vaatamata Reformierakonna vastuseisule
suudeti 2007. aasta riigieelarvesse sisse kirjutada Eestile üliolulised
laevandustoetused.”
- “Varasematel
aegadel on riigi eestvõttel elamuehituse ja elumajade rekonstrueerimise
teemat välditud ja ka nüüd pidi Edgar Savisaar selle valitsuses
läbisurumiseks suuri jõupingutusi tegema.”
Just Savisaar algatas majandusministrina töötades
läbirääkimised odavlennufirmaga Ryanair, hoiustas soodsalt riigi
vedelkütusevarud Soomes, sõlmis lepingu põlevkiviõli
tootmiseks Jordaanias, soovitas Oliver Kruudal mitte müüa Kalevit
soomlastele jne.
Palkade tõstmisest räägib
praegu vaid Savisaar
“Majanduspoliitika” kujul
pole tegemist ennenägematute majanduse päästmise retseptidega,
mis Savisaarele paugupealt Nobeli preemia annavad, vaid tema aastatel
2006–2008 avaldatud arvamusartiklitega ja nende kommentaaridega.
Kuid see on väärtuslik kogumik, sest Savisaar annab lihtsas ja
selges keeles nägemuse, kuidas lahendada mured viies tähtsas
valdkonnas: eluasemeturg, palgad, hinnatõus, konkurentsivõime ja
üldine majanduspoliitika.
Muidugi ei lähe kõik
asjad nii, nagu ta sooviks. Näiteks usub Keskerakonna boss, et vaesust
aitab kaotada ja majanduse struktuuri muuta palkade tõstmine:
“Kõrgemad palgad tekitavad töötajates suurema huvi
pühendunult töötada ja kindlustavad seega paremad
töötulemused.”
Kinnisvarabuumi ajal kogesid
eestlased vastupidist. Ehitajad küsisid palka muudkui juurde, kuid praaki
esines üha rohkem ja rohkem.
Struktuurimuutused on Eesti
majanduses alanud, aga mitte savisaarliku palgatõstmise, vaid
koondamiste ja pankrottide kaudu.
Laenuohvrite arv kasvab
ülikiiresti
Kui Reformierakonna üks
võtmefiguure Keit Pentus jutlustab, et kriisi tõttu peab riik
veel kulusid kärpima, siis Savisaar õpetab vastupidi, et
“edukat ja efektiivset majanduspoliitikat ei ole võimalik ellu
viia õhukese riigi tingimustes”.
Savisaar arvab, et
riik peaks abistama isegi hätta sattunud kodulaenude võtjaid.
“Pakutav idee pole mitte mingil viisil vasakpoolsem kui kehtiv
õppelaenude süsteem,” märgib ta.
Savisaar
tulistas abiidee välja mullu juulis, kui tähtajaks tasumata
eluasemelaenude jääk ulatus 2,4 miljardi kroonini. Praeguseks on see
näitaja ületanud kuue miljardi krooni piiri. See teeb 4500 krooni iga
elaniku kohta, imikud ja saja-aastased kaasa arvatud.
Keskerakonna
juht ei räägi kõikide hapude kodulaenude ki
nnimaksmisest, vaid et riik võiks kehtestada igale laenule
maksimummäära. Samamoodi nagu õppelaenude
ülemmäär on 30 000 krooni.
Aga Savisaart pole kuulda
võetud, sest Eesti poliitiline ja ärieliit tahab riigi kulusid
kahandada, mitte suurendada, ning laenaja mure on eeskätt laenaja enda
asi.
Loomulikult ei pelga esikeskerakondlane riigieelarve defitsiiti
laskmist, mis võiks purustada Eesti eurole ülemineku lootused:
“Riigi laenukoorma suurendamine võib esmapilgul tunduda küll
õli tulle valamisena, kuid tegelikult ei pruugi asi üldsegi nii
toimida. Kui laen suunatakse arengusse, mitte tarbimisse, toodab investeering
konkreetset tulu, rääkimata sellest, et investeerimisprojektid
majandust juba iseenesest elavdavad.”
See jutt ei erine palju
valitsusjuht Andrus Ansipi kuulsast mõttest, et tema eelistab euro
kasutuselevõtmisele kiiret majanduskasvu. Ja ega Reformierakonna
plaanidki tasuta ole. Rahandusministeeriumi hinnangul kahandanuks tulumaksu
kärpimise kava tuleval aastal riigi tulusid “vaid” kahe
miljardi krooni võrra.
Pole mõtet väita, et
Savisaare majanduspoliitika on õige või vale, sest pole olemas
õiget või valet poliitikat. Savisaare poliitika kas meeldib
või ei meeldi – samamoodi nagu mõnele inimesele meeldib
pasteet ja teine jälestab seda.
Avaliku arvamuse
küsitlused näitavad, et buumi ajal läks rahvale peale Ansipi
vabaturumajandus. Praegusel peavalu ajastul tõuseb aga Savisaar, sest
tema pakub hoolt ja lootust.
Omaette küsimus on, kas partei
võimule saades kõik need mõtted ka ellu viiks. Sest
näiteks ülikuulus astmelise tulumaksu idee (millest kogumikus juttu
ei tehta) on Keskerakonna valitsusse pääsemisel alati sahtlisse
veelgi paremaid aegu ootama jäänud.