“Ka rikkad peavad kusagil elama”
Edgar Savisaar kirjeldab raamatus “Peaminister”, kuidas 1990. aastal Toompeal võimule saades ootasid tema valitsust tühjad toad ja tühjad sahtlid. Kas teile avanes 2005. aastal Viimsi vallamajas samasugune pilt?
Minul oli nii, et osa sahtleid olid tühjad, aga osa kandsin oma väikeste valgete kätega ise tühjaks. Siin oli veel üle-eelmistestki vallavanematest üht-teist kraami kappides, mida kellelegi kunagi vaja pole läinud. Nüüd on kapid puhtad!
Ajal, kui te justiitsminister olite, oli au sees ka loosung “plats puhtaks!”.
Oli, oli. Et mida selles osas teen? Mõned kaadrimuutused on juba kokku lepitud. Erakonnapoliitikat me siin ei aja, aga ametnikelt ma siiski eeldan lojaalsus- ja hoolsuskohustuste täitmist. Teatud ametikohtadel, näiteks vallasekretäri kohal, tähendab see ka apoliitilisuse nõuet.
Mõned inimesed võibolla tuleb asendada, aga mis mulle üllatus oli – mõned valdkonnad on üldse inimestega katmata. Finantsnõuniku kohale kuulutasime välja avaliku konkursi. Mis seal salata, Viimsi vallas seni puudub pikaajaline finantsplaneerimine.
Täna läheb välja ka teine avaliku konkursi teade – vallasekretäri kohale. Vana sekretär Eda Ilves vabaneb, otsin uut inimest. Meil tekkis siin teatud küsimusi. Tõenäoliselt me tõlgendame õigust erinevalt.
Põhiseaduse osas?
Ei, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja ka muude kohaliku elu küsimusi reguleerivate õigusnormide osas.
Milles oli probleem?
Võib-olla koolkonna erinevus, võib-olla närvipinge, mille on põhjustanud viimaste nädalate sündmused. Aga meil oli ka tõsine jutuajamine seoses valimiste kohta algatatud kriminaalasjaga. Vallasekretär oli ju Viimsi valimiskomisjoni esimees ning ta arvas ka ise, et need süüdistused, mis sellega seoses täna üleval on, ei peaks häirima valla igapäevast tegevust ning ta pigem taandub. Selline vestlus oli möödunud nädalal, jõudsime kenasti kokkuleppele ja käsi väänama ei pidanud.
Kui sügavalt asute kaevama Reformierakonna võimu aegsetes maatehingutes?
Kui ilmneb mõni konkreetne ebaseaduslik tehing, siis case by case (ükshaaval – Toim.) tuleb sellega tegelda. Samas, vallavanemana minu nägemuse kohaselt on väga raske juhtida valda edasi, seistes ise selg ees ja vaadates tagasi. Üldisemalt urgitsema ma ei hakka, sest selleks on õiguskaitseorganid.
Samas pole välistatud, et pean oma seisukohti revideerima, kuna just esmaspäeval ilmnes, et eelmised vallavalitsejad on viimsilastele ja ka praegusele koalitsioonile lihtsalt valetanud.
Nimelt selle 120 ha Rohuneeme puhkeküla osas rahustas endine vallavalitsus meid kõiki maha – et mitte öelda uinutas – ja tegi ka otsuse, et golfi sinna ei tule, ja tegi ettepaneku uuele volikogule nimetatud maatüki kaitse alla võtmiseks.
Samas on see kamp salaja oma advokaatide ja notarite abil ikkagi sellele maale 70 aastaks hoonestusõiguse seadnud. See on avalik vargus päise päeva ajal, aga nagu Eestis kombeks – kõik on seaduse järgi korrektne... Antud juhul ma seda viimast ei usu. Tegemist on sügavalt ebaeetiliste inimestega ja sellise käitumisega on nad sundinud tänast vallavalitsust tõsiselt mõtlema, kuidas seda olukorda viimsilaste huvides päästa. Pätile on vaja päti palka ja volikogus saab moodustada mõne vastava komisjoni endiste segaste tehingute uurimiseks.
Võimu ülevõtmine käis teil üldse suurte vapustuste saatel?
Meil oli ka mitmeid kaebusi valimiste kohta, mis tundusid minu meelest üpris mõttetud ega saavutanud ka midagi.
Elanike arv on Viimsis natuke üle 11 000, aga Tallinnast siia kolimine jätkub hirmsa hooga?
Juba vastuvõetud detailplaneeringute realiseerumisel Viimsi elanike arv kahekordistub. Inimeste juurdevool on juba paar-kolm aastat olnud hüppeline. Äge rahvaarvu kasv kindlasti ka jätkub.
Kas see meeldib teile või ei?
Ei ja jah. Kui ainult maksubaasist lähtuda, siis on kena, et maksumaksjaid tuleb valda juurde. Teisest küljest, kui lähtuda sellest, kas see ka põlisviimsilastele meeldib, kas vald suudab oma infrastruktuuri rahapaigutustega järele jõuda, või kas see on ohtlik loodusele ja keskkonnale, siis mul on juba väikesed kahtlused.
Tallinna magala ehitamise vastu siia ma olen kindlasti.
Uute ühepereelamute ehitamist Viimsisse tuleb põhimõtteliselt tervitada. Aga peaksime looma niisugused reeglid, et siin areneks ikkagi hajaasustus.
Näiteks krundid ei peaks olema väiksemad kui kolm krunti hektari kohta. Et ei tekiks niisugust Merivälja efekti – 0,5sed ja 0,6sed krundid, kus naabrid peavad kokku leppima, kumb hommikul akna enne lahti teeb, sest mõlemad korraga seda tegema ei mahu.
Kui nõuate suuri krunte, siis see on tegelikult reegel, et Viimsis saavad elada üksnes rikkad inimesed.
Aga kas see on halb reegel?
Ka rikkad peavad ju kusagil elama?
Minu meelest samuti. Ka rikkad peavad kusagil elama. Kui Viimsi loob neile selleks tingimused, siis on ju väga hea. Kuigi rikaste meelitamine ei ole eesmärk omaette.
Saate ju isegi aru, et kui selle asemel korterelamuid ehitada, siis tuleb Viimsisse ainult rahvast juurde – see loob aga täiesti uue olukorra.
Võrdleme näiteks seda, millega tegelevad lapsed, kes elavad eramutes, ja need, kes elavad tavalises korteris ja lähevad aega veetma tänavale, kus neil suurt midagi teha ei ole. See on täiesti erinev publik.
Meie huvides on, et Viimsis jätkuks rahva juurdekasv, mis on kontrollitud detailplaneeringutega ja et me ei lubaks siia uut Mustamäed või Lasnamäed. Erakrundid aga oleksid vähemalt 3000 m2 suurused.
Te tõrjute Tallinna magalat, aga kui paljud Viimsi inimesed juba Tallinnas tööl käivad?
Umbes 1500 inimest. Neist 80 protsenti kasutab liikumiseks sõiduautot. Kujutage nüüd ette, et see arv kahe- või kolmekordistub. Kustmaalt siis ummikud pihta hakkavad? Praegu hakkavad hommikused järjekorrad pihta pärast Pirita silda. Siis on nad juba sabaga Meriväljal.
Kuid kinnisvarabüroode reklaamid: 15 minuti sõidu kaugusel Tallinna keskusest…
Pühapäeval kirikusse jõuab! Tööpäeval tööle kindlasti mitte.
On teil kavas elanike hulga kahekordistumist Viimsis takistada?
Väga takistada seda ei saa. Aga praeguseid arenguid vaadates – kui elamuehitus senises tempos edasi läheb, siis umbes kolme aasta pärast ei ole Viimsi vallal enam raha teha infrastruktuuri investeeringuid. Hädapärast me suudame siis ülal pidada neid asju, mis on juba ehitatud. See asi läheb disproportsiooni.
Viimsi uus valitsus pooldab tasakaalustatud arengut, mis eeldab seda, et vald jõuab ka infrastruktuuri arendamisega ehitusele järele. Vastasel korral me ju petame iseend ning ka neid inimesi, kes Viimsisse elama tulevad.
Ma ei tea, kuhu siiamaani vaadatud on, aga detailplaneeringuid on siiani lubatud veidi kergekäeliselt ja tasakaal paigast ära aetud.
Kas praegune kinnisvarabuum läheb edasi või on see mull, mis varsti lõhkeb?
Arvan, et ta kindlasti veel kestaks, iseasi, kui vabalt peaks buumil laskma kesta. Ning kui palju kohalik võim siin üldse suudab midagi teha.
Kui palju täna maksab keskmine Viimsi väikeelamu?
Need, mis siia põldudele on ehitatud? Paari miljoni ringis kindlasti.
Kuidas hindate – mõne aasta pärast kerkib hind nelja-viie miljonini?
Majaehitus kallineb nagunii. Kui meie ajame taga suurema krundi nõuet, siis tuleb maa hind veel juurde. Võrreldes tänasega peaksid inimesed ostma kaks korda suurema krundi.
Ent see on täiesti normaalne, et veidi õhku ka jääb. Kui panna peale 150ruuduse korrusepinnaga maja pluss mingi kõrvalhoone, siis jääb veel natuke rohelist krundile alles. Aga vaadake neid vanu suvilaid, mida on eramuteks ümber tehtud – seal on tõesti nii, et aia ja maja vahelt ei mahu enam mööda!
Rahvas räägib ju kahest Viimsist: Vaeste-Viimsi ja Rikaste-Viimsi ehk siis ida ja lääne pool.
Olen nõus, et täna on Viimsi läänekallas olnud eelisarengus ja idakallast tuleb järele aidata. Sellist rikaste ja vaeste jaotust meil ei ole. Viimsi vallal ju ei olegi oma asotsiaale ning tööpuudus on Eesti väiksemaid. Mingit lõhet rikaste-vaeste vahel ma ei näe.
Praegu ehitate ühe kooli. Kas ei peaks ehitama kohe kaks?
Uue kooli ehitamisega tuleb meil juurde ainult sadakond õpilaskohta. Demograafiat vaadates oleme sellises staadiumis, kus Viimsisse asub elama just nooremat rahvast. Eriti korterelamutesse. Neil tulevad lapsed, peame tagama lasteaia ja kooli. Gümnaasiumi osas probleemi isegi nii palju ei ole kui just algkoolikohtadega.
Praegu on meil 550 last lasteaiajärjekorras, nii et peame ka lasteaedu juurde saama. Ega meil rahaliselt suurt vahet polegi, sest muidu viiakse lapsed linna ja maksame 3000kroonise pearaha Tallinna ära. Mugavam ja mõistlikum oleks, kui lapsed saaksid olla kodu lähedal.
Kui ainult majanduslikult vaadata, siis meil oleks kõige odavam osta hulk koolibusse, viia kõik lapsed Tallinna kooli ja tuua tagasi. Arvestades ka Püünsi ja Prangli koole, on Viimsi õpilaskoha keskmine maksumus aastas umbes 30 000 krooni, Tallinnas aga umbes 5600, ehk siis vahe oma viis korda. Ainult keskkoole võrreldes on vahe ligikaudu 2 korda Viimsi kahjuks ja sama pädeb suurusjärgus ka lasteaiakohtade osas.
Miks te siis ei teegi nii?
Uus koolimaja on ju varsti valmis ja see ehitus pooleli jätta oleks päris rumal. Võib-olla oleks pidanud seda ehitust omal ajal rohkem kaaluma.
Kui teie erakonnakaaslane Jüri Mõis oli Tallinna linnapea, räägiti ja arutati laialt Suur-Tallinna teemal. Mida teie arvate?
Mina ei taha sellest sugugi rääkida. Ma ei näe selles ühtki ratsionaalset iva.
Olen kuulnud ka seda, et on olnud plaane teha Haabneeme linnaks, et valla sees oleks linn. Ma ei näe sellel ka erilist pointi.
Võib-olla see tallinlastele annaks midagi, kui Viimsi oleks Tallinna üks linnaosa. Aga mida see viimsilastele annaks? Minge küsige siin tänaval inimeste käest, kas nad tahavad olla tallinlased. Arvan, et ei taha. Eriti, kui on Tallinnast ära kolitud ja kui vaadata, mis mänge mängitakse Tallinna võimu juures, mis jama seal kogu aeg käib.
Rohuneeme maaskandaal
Viimsi eelmine vallavanem, reformierakondlane Enn Sau Rohuneeme puhkekeskuse maale hoonestusõiguse seadmisest:
“Vanal vallavalitsusel pole sellega üldse pistmist. Volikogu moodustas sihtasutuse Rohuneeme Puhkekeskus ja tehinguid saab teha ainult sihtasutuse nõukogu loal.
Vana vallavalitsuse seisukoht oli, et puhkekeskus peab säilima sellisena ja tuleb võtta looduskaitse alla.
Mina olen olnud kuu aega haiguslehel ja ei tea neist asjadest mitte midagi. Kuulsin [hoonestusõiguse seadmisest] ise alles teisipäeval, kui mulle helistati ja öeldi, et selline otsus on tehtud. Ausalt öeldes ka mulle on see üllatus ja selline käitumine mulle ei meeldi.”
