Kaalu alandamine nõuab pühendumist

Lääne-Tallinna keskhaigla endokrinoloog Verner Fogel kinnitab, et ülekaalust vabanemiseks kulub ligilähedaselt sama aeg mis liigse kaalu kogumisekski.
Kas väide, et tänapäeva elustandardid süvendavad ülekaaluprobleeme ja toodavad ülekaalulisi, peab paika?

Jah. Selle põhjuseks on istuv eluviis või tegevused, mis ei eelda kodust lahkumist. Kui veel 50 aastat tagasi tuli filmi vaatamiseks kinno minna, siis praegu saab neid vaadata telekast, laadida arvutisse või laenutada digiTV-st. Kuid televisioon pole ainuke tegevus, lisandunud on arvuti, mängukonsoolid, netipoed ja ajakirjad, mille vahendusel saab kaupu koju tellida.

Töö on muutunud samuti monotoonseks. Inimesed teevad kas mingit kindlat liigutust vabrikus või istuvad kontoris arvuti taga. Kõik need uuendused on tuntavalt vähendanud inimeste füüsilist koormust, kuid samas söömiskombed on jäänud muutumatuks võrreldes 50 või 100 aasta taguste kommetega.

Missugune on Eestis ülekaalu levimus? Kuidas see korreleerub teiste Euroopa riikidega?

Ülevaate ülekaalu leviku kohta Eestis annab tervise arengu instituudi iga kahe aasta tagant korraldatav uuring Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise kohta. Selle põhjal oli aastal 2008 Eestis täiskasvanutest ülekaalulisi (KMI ehk kehamassiindeks üle 25, norm 20–25) 49,5 protsenti, neist rasvunuid 18 protsenti (KMI üle 30).

Üldiselt korreleeruvad need tulemused ka muu maailmaga: ligi pooled täiskasvanutest on ülekaalulised. USAs on see arv isegi üle 60 protsendi.

Miks on ülekaalulisus terviseprobleem? Missuguseid haigusi võib see põhjustada?

Inimese organism on loodud keskmiselt 70 kilogrammi kandmiseks/liigutamiseks ning nälgimiseks. Varasematel aegadel tuli toidu otsimiseks näha vaeva ja liikuda päevi näljas.

Selle tulemusena on tuhandete aastate jooksul valitud välja need geenid, mis sobivad antud keskkonda kõige paremini. Viimase saja aasta jooksul seda enam tegema ei pea, kõike on võimalik osta poest. Liigselt tarbitud toit koguneb rasvkoesse. Liigne rasvkude omakorda muutub faktoriks, mis otseselt kahjustab veresooni, kõhunäärme insuliini tootvaid rakke ja südant. Liigne kaal mõjub mehaanilise toime tõttu halvasti liigestele. Väga rasvane ja kiudainetevaene toit soodustab soolevähi teket.

Otseselt põhjustab ülekaal teise tüübi diabeedi teket, mis omakorda soodustab nägemise kaotust, neerukahjustust, närvide kahjustust jalgadel, veresoonte ahenemisi ja üle selle südamelihase infarkti, südamepuudulikkust, insulti ning jalgade gangreeni. Lisaks tekib ülekaalu tõttu vererõhuhaigus ning see omakorda soodustab südameinfarkti ja insuldi teket, jalaveenides trombe ja kopsuhaiguseid.

Liigne kehakaal kahjustab põlve- ja puusaliigeste kõhresid, mille tõttu patsiendid vajavad põlve- või puusaliigese operatiivset ravi proteesi paigaldamiseks. Sageli esineb veel sapikivitõbe, vere kolesteroolides nihkeid. Samuti soodustab ülekaal öösiti hingamisteede sulgumist, mis omakorda soodustab teise tüübi diabeedi ja vererõhuhaiguse teket. Naistel soodustab ülekaal emakavähi ja rinnavähi teket, meestel eesnäärmevähki ning nii meestel kui ka naistel soolevähki.

Tihti ollakse arvamusel, et ülekaalulisus on naiste probleem. On see nii?

Ei. Kõik eespool nimetatud haigused tekivad soost sõltumata. Erinevus seisneb ainult selles, millal need haigused tekivad. Mehed kipuvad kaalus juurde võtma pärast 40. eluaastast, sest kindel töökoht on olemas, samuti lapsed, naine, elamine. Kõik, mis soovitud, on saavutatud.

Haigestumise riskid koos kehakaalu t&otil de;usuga suurenevad ning mehed saavad varasemas eas südameinfarkti või insuldi, teise tüübi diabeedi või vererõhuhaiguse.

Naistel halveneb olukord pärast menopausi, sest naissuguhormooni kasulik toime kaob.

Kümne aastaga naiste riskid võrdsustuvad meeste riskidega, seetõttu on naiste olukord lõppkokkuvõttes meestest halvem ning haiguste teke ja progresseerumine kiirem.

Missugused on ülekaalu ravimise võimalused?

Võimalusi on palju: elustiili muutmine ilma tablettravita, ainult tablettravi isu pärssimiseks ja toitumiskäitumise muutmiseks, tablettravi koos elustiili muutmisega, kirurgilised meetodid jpm.

Soov kaalu langetada peab tulema inimeselt endalt. Inimene peab teadvustama probleemi olemust ja mõtestama soovid. Millised on eesmärgid kaalu langetamisel? Mida soovitakse saavutada? Kuidas tuleks muuta söömisharjumusi? Kas planeeritakse millalgi lisada füüsilist koormust?

Kui see eeltöö tehtud, tuleks minna arsti juurde, kellega koostöös hakatakse kaalu langetama, kasutades tablettravi, dieeti või kirurgilist ravi. Ilma inimese eeltööta tavaliselt kaalulangust ei saavutata. Samuti ei võta kirurg sellist patsienti operatsioonile. Lähtuvalt sellest on ainult tablettravi ilma inimese eeltööta ebatõhus. Kaalukaotus on paar kilo, mis tuleb uuesti tagasi mõne kuu jooksul.

Kui patsient on korralikult kõik läbi mõelnud ning saanud raviarstilt, dietoloogilt ja õelt juhendid söömise ning füüsilise koormuse kohta, siis sellise elustiili muutmisega on võimalik saavutada väga hea kaalulangus. Arvestada tuleb, et selline söömisstiil ja füüsiline koormus peavad kestma elu lõpuni. Kui eesmärk saavutatakse ja mõlemad tegevused lõpetatakse, taastub ka endine kehakaal.

Elustiili muutmine koos tablettraviga on nendest meetoditest kõige mõjusam, sest muudetakse nii söömiskombeid kui ka füüsilist koormust ning lisatakse isu pärssiv ravim, mis aitab samuti kaalu langetada.

Kirurgilised meetodid on mõeldud ekstreemselt ülekaalulistele või juba tüsistusi saanud patsientidele. Kuid ka operatsiooniks peab patsient olema piisavalt motiveeritud, see tähendab, et enne operatsiooni peab ta kaalust kaotama vähemalt viis kilogrammi. Lisaks peab ta aru saama, et pärast operatsiooni ei saa endiselt süüa, sest mao mõõtmed on tunduvalt väiksemad ning teatud meetodite puhul võivad tekkida toitainete imendumishäired.

Seetõttu tuleb operatsioonijärgselt käia regulaarselt kontrollis.

Kust läheb piir, et ülekaal hakkab vajama ravi?

Ma arvan, et piiri ei ole. Ka väike rasvkoe hulk võib olla kahjulik ning soodustada haiguste teket. Enda tervise eest peaks hoolt kandma pidevalt, jälgima söömist ja tegelema regulaarselt spordiga.

Kindlasti oleks vaja tablettravi koos elustiili muutmisega alates kehamassiindeksist 30 ja kui on esinenud juba tüsistusi, siis alates 27. kehamassiindeksist.

Operatiivseteks ravimeetoditeks võetakse patsiente alates 35. kehamassiindeksist, kui ole tüsistusi.

Kuidas suhtute laialt reklaamitud n-ö imevahenditesse, mis lubavad kiiret kehakaalu langust?

Need lubadused ei vasta tõele. Ainuke mõju nende tarbimisel on rahakotile ja tänu sellele järgmisel kuul söömiseks vähem raha. Sama efekti saab ka juhul, kui annate poole oma palgast mõnda toetusfondi. Samuti armastavad inimesed tarbida loodustooteid ja toidulisandeid ning kulutada nende peale väga arvestatava hulga raha. Kui aga patsiendile pakkuda uuritud ja toimivat ravimit, siis räägitakse – ravim on kallis. Tegelikult peaks tarbima tooteid, mille toime on tõestatud.

Mis puudutab kiirust, siis reeglina on nii, et kui haigus on kestnud ühe kuu, siis paremaks läheb ka üldiselt ühe kuu jooksul pärast ravi alustamist. Kui inimene on olnud ülekaaluline kümme aastat, siis tuleb ka sama palju vaeva näha, et seda langetada ja ülejäänud elu säilitada.

Tihtipeale inimesed arvavad, et on olemas imet tegev tablett või vahend, mis nende ülekaalu ja haigused kõrvaldab, aga kahjuks seda ei ole olemas. Imet saab teha inimene ise. Tablett on vahend, mis aitab tal eesmärki saavutada.

Kuhu pöörduda?
Oma perearst.
Eesti Diabeedikeskus, Sütiste tee 17.
Arstid: endokrinoloog dr Past, dietoloog dr Ehala-Aleksejeva, dieedi- ja diabeediõde U. Tammer.
Perearstikeskus Sinu Arst, dr Kristi Parts.
Lääne-Tallinna keskhaigla, endokrinoloog Verner Fogel.
Operatiivsete meetoditega tegeletakse taastava kirurgia kliinikus, Lääne-Tallinna keskhaiglas (dr Troost ja dr Viiklepp), Ida-Tallinna keskhaiglas (dr Trudnikov) ja Põhja -Eesti regionaalhaiglas (dr Ümarik ja dr Adamson), Tartu Ülikooli kliinikumis.