Ühendab sotsrealismi ja hüperrealismi: Vassili Tsagolovi maalid seeriast “Igaühele oma”. 2006. KUMU
Sel nädalal avati Kumu Kunstimuuseumis kõrgetasemeline tänapäeva vene kunsti läbilõikenäitus “Mälu tagasitulek / Uus kunst Venemaalt”. Näituseprojekti koostas Venemaa tuntuim kuraator Viktor Misiano Moskvast. Eestist korraldasid näitust ­Sirje Helme ja Eha Komissarov. Näituse ettevalmistamisega alustati juba kahe aasta eest ning ekspositsioon koosneb installatsioonidest, maalidest, fotodest, videost; ühe eksponaadi osana võib näha ka USAs II maailmasõja ajal vändatud propagandistlikku Venemaa-teemalist mängufilmi.

Näituse organiseerimise ühe põhjusena nimetas Sirje Helme soovi tuua Eestisse külaliskuraatoreid ka Venemaalt, sest “tähtis on vaadata, mis naabermaa kultuuris toimub, ning Vene kunstielu on endiselt väga põnev. Pealegi, minu ehk Kumu direktori huvides on oluline saada siia rahvusvaheliselt hinnatud kuraatoreid.”

2007. aasta talvel langes projekt Eesti-Vene suhete katastroofilise halvenemise tõttu löögi alla, kuid soovimata kanda poliitilisi vastasseise üle kunstimaailmale, otsustas Kumu jätkata juba alustatud kunstiprojekti elluviimist. Sirje Helme sõnul oldi Venemaa bürokraatia pärast sunnitud näituse avamiskuupäeva korduvalt edasi lükkama ning lõpuks jäi näitus jalgu poliitilistele sündmustele. Seetõttu jääb näitus avatuks lühemaks ajavahemikuks, kui muuseumipraktikas tavaks on. Kuna Vene pool keeldus näitust finantseerimast, oli Kumu sunnitud loobuma kataloogi väljaandmisest.

Viktor Misiano rajas oma kuraatorikontseptsiooni mälule ja mäletamisele, mis esindab konservatiivsemat osa tänapäeva kunstis. Näitusel on mäluga ­seotud mitu teemaplokki ja kõige laiahaardelisem mäletamisviis kulgeb lapsepõlve ja perekonna mõistete kaudu.

Spetsiifiliselt nõukogude ajajärguga seotud ainestik seguneb näitusel tänapäeva muutustega ja pakub huvi praegu antud hinnangute tõttu. Helme arvates kajastab näitus iseloomulikult muudatusi vene kunstis, mis on tagasi pöördunud oma identiteedi otsinguisse, kaasates sellesse ka sotsialistliku realismi väljenduslaadi.

Kuni 29. juulini kestva näituse tööd pärinevad Moskva Marat Gelmani galeriist ning erakogudest Moskvast ja Peterburist. Üle 30 kunstniku seas on muu hulgas sellised tuntud nimed nagu Juri Leidermann, ­Dmitri Gutov, Aleksandr Komarov, Vladimir Arhipov, Leonid Tiškov, Jevgeni Fiks, David Ter-Oganesjan, Dmitri Prigov jt.