20aastane Oleg Rosenkov ärkab tol hommikul Mustamäe haiglas. Tal on tõsine pea­trauma, arstid teevad poisile kaks aju-uuringut. Protseduuride vahel küsitleb vigastatud noormeest politsei ja jõuab veendumusele, et tegemist pole Dmitri Ganini tapjaga.


Oleg on seitsmendat päeva haiglaravil, kui keskkriminaalpolitsei komissar ­Helina-Külliki Kolkanen hakkab teda üle kuulama.  Kolkaneni asi on välja uurida, kes peksis Rosenkovi.

Tõlgi vahendusel selgitab Rosenkov, et õhtul vastu pronksiööd kesklinna saabudes ei teadnud ta algavatest rahutustest mitte midagi. Ta jalutas koos Ganiniga mööda Pärnu maanteed kino Kosmose poole.

Kosmose ees rüüstas märatsev jõuk parajasti üht kioskit. Ganin salvestas oma telefoni kaameraga ümberringi toimuvat. Kui mass hakkas südalinna poole liikuma, läksid poisid kaasa. Nii sattusid nad Tatari tänavale, kus algas kaupluste akende lõhkumine.


Oleg: “Meie seal midagi ei lõhkunud. Mingi aeg hakkasid meist Vabaduse väljaku pool seisnud inimesed mööda Tatari tänavat jooksma ja meie jooksime nendega lihtsalt kaasa. Miks see mass järsku jooksma hakkas, sellest ma aru ei saanudki.”


“Järsku löödi mulle vastu pead, selja tagant vastu paremat oimukohta. Nägin, et Dima jooksis edasi – ta oli minust umbes viis meetrit eespool.”


“Kukkusin maha ja kaks-kolm inimest hakkasid mind peksma, rusikatega ja jalgadega. Kaotasin teadvuse. Neid, kes mind peksid, ma kirjeldada ei oska. Kui neid veel näeksin, siis tunneksin kindlasti ära.”


Haiglas Olegi asju läbi vaadates leiab politsei tema juurest mitu pakki sigarette, nätsu, piparmündikommi, patareisid, ühekordse fotoaparaadi, kõnekaardi, rahakoti, võtmed ja gaasiballooni. Kust poiss need asjad sai?


2. mai 2007. Vanemprokurör Endla Ülviste sõnul oli Oleg antud juhtumis kannatanu ning Dmitri ja Olegi omavahelisi suhteid alles selgitatakse. (BNS)


Pärast kümmet haiglapäeva on Oleg lubatud kodusele ravile. Peagi kutsub keskkriminaalpolitsei ta välja. Üheskoos käiakse läbi kõik kohad, kuhu Olegil pronksiöö õhtul asja oli. Kui jõutakse rahvasummas jooksmise ja peksasaamise detailideni, viib Oleg uurija Estonian Airi piletikassa ette Vabaduse väljakul, kuhu ta pähe saadud löögi tagajärjel kukkus.


Uurija tuletab Olegile meelde, et ta sai viga hoopis teisel pool Vabaduse platsi, Tatari tänaval.


Nüüd minnakse edasi sinna. Tatari tänava alguses oleva loomakliiniku juures jääb Oleg seisma. Ta ütleb, et siit kohast võttis Ganin tühja pudeli ja viskas selle Woodstocki baari aknasse.


Oleg räägib, et seejärel jälgisid nad kahekesi baari rüüstamist ning läksid siis mööda Tatari tänavat edasi. Ühtäkki selja taha vaadates nägid nad enda poole jooksmas 10–15 meest.


Arvates, et neile tahetakse peksa anda, hakkasid poisid jooksma.


Olegi vassimine sunnib uurijat teda järgmisel päeval uuesti üle kuulama. Nüüd võtab Oleg omaks, et ta ei rääkinud eelmisel päeval tõtt. Ta näitas politseile kohti, kus nemad Ganiniga pronksiööl ei käinudki.


Noormees põhjendab valetamist hirmuga. Ta kartis Tatari tänavasse minna, sest Woodstocki juures võivad olla samad inimesed, kes talle peksa andsid.


Oleg: “Ka rtsin, et kui nad mind näevad, siis tunneb keegi neist minu ära ja ma saan nende käest uuesti peksa.”


“Nägin küll, kuidas Ganin viskas ühe pudeli sinna Woodstocki baari aknasse. Mina ise midagi sel ööl ei lõhkunud. Ma ei näinud lõhkumiseks mingit põhjust.”


11. mai 2007. Vene parlamendi ülemkoja spiiker Sergei Mironov soovib anda Tallinnas rahutuste ajal hukkunud Dmitri Ganini nime tänavale, millel asub Eesti Moskva saatkond.


“Ganin oli vene poiss, kodanik, kes saabus Tallinna Peipsi järve kaldal asuvast linnakesest, et väljendada oma protesti, ta peksti jõhkralt läbi, aheldati käeraudadega verise laternaposti külge, ja ta suri, verest tühjaks joostes,” väitis Mironov. (BNS)


Uurija kahtlustab Olegi jätkuvas tõe varjamises. Järgnevatel ülekuulamistel meenub Olegile üha uusi üksikasju.


Et Ganin viskas loomakliiniku autoparklast Woodstocki aknasse pudeli ja filmis pärast seda toimuvat oma telefoniga. Just neil minuteil süüdati Woodstocki sisustus põlema.


Et poisid läksid Vabaduse väljakule, kus korjasid lõhutud kioski juurest asju. Kuna väljakul midagi põnevat filmida ei olnud, otsustas Ganin naasta Tatari tänavale. Oleg järgnes talle.


Et Woodstocki ette jõudes märkas Oleg, et Ganin räägib mobiiltelefoniga, kirjeldab kellelegi nähtut. Sel hetkel hakkasid Woodstocki juurest jooksma Olegi ja Ganini suunas viis meest.


Ganin jäi telefoniga edasi rääkima, Oleg aga hakkas viisikule vastu jooksma. Parkla kohal said ründajad Olegi kätte ja hakkasid peksma. Need eestlased kandsid musta värvi rõivaid ja kõrgeid saapaid ning nende pead olid kiilaks pügatud.


Uurija küsib, miks Oleg ründajatest ­eemale ei jooksnud.


Oleg: “Ma ei tea.”


18. mai 2007. Vene president Vladimir Putin nõuab Dmitri Ganini surma põhjustanute vastutusele võtmist. “Tallinnas ei aetud lihtsalt meeleavaldus laiali, seal tapeti üks demonstrantidest. Inimesele ei antud abi, kui ta oli haavatud.” (BNS)


Oleg kutsutakse Põhja politseisse uuri­ja Andrei Samorodovi jutule. Samorodovi asi on massirahutustes osalejad välja ­uurida. Seekord tunnistab Oleg üles, et viskas Woodstocki ruumidesse maast leitud paksu klaasiga ümbritsetud küünla. Pärast klaasi klirinat hakati nende peale eesti keeles karjuma. Karjusid baari juures seisnud inimesed, kes neid seejärel ka ründasid. Ent see pole veel kõik. Oleg saadetakse Põhja politsei uurija Anu Nukki juurde.


Nukki uurib Woodstocki ründamise asjaolusid. Siin läheb Oleg lõplikult lõhki.


Oleg: “Tunnistan, et koos Dmitri Ganiniga viskasin kive Tatari tänaval Wood­stocki akende pihta. Mina olin Tatari tänaval koos Ganiniga siis, kui Woodstock oli juba teiste inimeste poolt lõhutud.”


“Olin Ganiniga koos ka selle rahva hulgas, kes baari lõhkusid, kuid siis ma koos Ganiniga veel Woodstocki akende lõhkumises ei osalenud. Mina koos Ganiniga hakkasin viskama Woodstocki akende pihta siis, kui suurem rünnak oli juba lõppenud.”


“Mina viskasin Woodstocki akende pihta kaks kuni kolm kivi, mis võtsin sealtsamast maast Tatari tänavalt. Baari aknad olid juba katki visatud. Nägin, et minuga koos ka Ganin viskas kive Woodstocki akende suunas.”


“Ganin viskas kiviga midagi katki, kas see oli aken või midagi baari sisustuses, täpselt ei mäleta. Miks ma neid kive loopisin, võin seletada järgnevalt, et kui õhtul Söögiplatsil Dmitri Ganiniga kokku sain, siis mingil hetkel Ganin ütles mulle, et hakkame lõhkuma ja kõik.”


29. juuni 2008. President Toomas ­Hendrik ­Ilves lahkus soomeugri maalimakongressil Vene riigiduuma väliskomisjoni esimehe ­Konstantin Kossatšovi Eestit halvustava kõne tõttu saalist.


Kossatšov võrdles Dmitri Ganini hukkumist maride liidri peksmisega. (BNS)


Oleg astub septembris 2008 Harju Maakohtu ette. Teda süüdistatakse osalemises massilistes korratustes, kioski vara omandamises ning Woodstocki lõhkumises.


Oleg: “Kahetsen, et võtsin asjad ja viskasin küünla. Mina ei teadnud, mis inimesed kogunevad ja mis koht seal üldse on.”


Kohus mõistab Olegile kaheksa kuud vangistust tingimisi pooleteistaastase katseajaga.


4. detsember 2008. Venemaa president Dmitri Medvedjev määras pensioni aprillirahutuste ajal Tallinnas surnuks pussitatud Dmitri Ganini emale. (BNS)


Helistan Rosenkovi kodusel telefonil. Toru võtab Olegi ema Natalia Rosenkova. Ema arvates valetas uurija talle, et poeg on juhtumis ainult kannatanu. “Ma ei saa aru, miks oli poissi vaja ilmtingimata süüdlaseks teha.”


Ema ulatab telefonitoru pojale. Oleg räägib väga vaiksel murtud häälel, et õpib keevitajaks.


Noormees nõustub kohtuma, et asja kohta oma arvamus öelda. Kohtumisele ta ei ilmu ning telefonikõnedele ei vasta.
Politsei jätkab Dmitri Ganini tapja otsimist

Keskkriminaalpolitseil on viis meest, keda kahtlustatakse Dmitri Ganini ja Oleg Rosenkovi peksmises.

Ganini surnuks pussitajat pole kindlaks tehtud ja uurimine jätkub. Tema mobiiltelefoni leidis politsei Tallinna lähedalt karjäärist. Telefon on asitõend, sest sellega oli tehtud pärast Ganini surma mitu kõnet.