10.04.2009, 00:00
Kadriorg kaalus Lennart Merile riigipeadelt saabunud õnnitluste hävitamist
Presidendi kantselei lubab Boriss Jeltsini ja teiste riigipeade poolt Eesti iseseisvuspäevaks saadetud tervitusi esialgu veel alles hoida.
Aastal 1993. aastal oli Vene presidendil Boriss Jeltsinil nii
hea tuju, et ta kirjutas Tallinna nime kahe n-iga. Lennart Merile 24.
veebruaril Moskvast saabunud valitsustelegramm oli läbinisti südamlik
ja soe.
“Lugupeetud härra President!” alustas
Jeltsin. “Võtke vastu õnnitlused Eesti Vabariigi riikliku
sõltumatuse väljakuulutamise 75. aastapäeva puhul.
Usun, et suhted Venemaa ja Eesti vahel arenevad heanaaberlikkuse ja
vastastikuse lugupidamise vaimus. Soovin teile, kõigile Eesti elanikele
heaolu, edu ja kordaminekuid demokraatliku riigi loomisel.”
Edaspidi suhtus Kremli peremees Eestisse üsna tõredalt.
1994. aasta iseseisvuspäeva õnnesoovi Jeltsin Merile muidugi
saatis, kuid lõpetas tervituse üleskutsega inimõigustest
lugu pidada. See oli selge viide Lasnamäe ja Narva venelastele,
keda eestlased Moskva arvates ahistasid.
Veel aasta hiljem, 1995
kadus Kremli kirjades Tallinna nimest üks n ära. Enam see sinna
tagasi ei ilmunud.
Õnnitlus hilines kuu
aega
1998. aastal pidas Eesti Vabariik 80.
sünnipäeva. Naabrimees Jeltsin tegi näo, nagu ei teaks
ümmargusest juubelist mitte midagi. Tema õnnesoovi koos juba
traditsiooniliseks muutunud manitsusega inimõiguste austamisest oleks
võinud kasutada suvalisel vabariigi aastapäeval.
Kahe
peaga kotkaga Kremli blanketile trükitud õnnitlus ise jõudis
Meri kätte alles märtsi keskpaigaks. Oli see ükskõiksus
või vastumeelsele väikeriigile koha kätte näitamine?
Jeltsini kirja originaali Kadriorgu viinud Vene diplomaadid
üritasid ilmselt oma riigipea sõnumit pehmendada. Nimelt on
president Meri kirjutanud Jeltsini tervituse tagumisele
küljele musta tindiga märkuse: “Suursaadik Gussev üle
andes rõhutas: 80. aastapäeva õnnitlused.”
Tegelikult kandis Vene suursaadik perekonnanime Gluhhov. Aga ka
presidendid on surelikud ja võivad eksida.
Teineteise
rahvuspühadeks õnnesoovide kirjutamine
on riigijuhtide jaoks rutiinne kohustus.
Kuid mõne
sõna lisamisega saab sõnumile anda tugeva poliitilise
erikaalu.
Näiteks Saksa välisminister Hans-Dietrich
Genscher kasutas tervituste saatmiseks valmis trükitud tekstiga kaarte.
Kuid Meri jaoks oli ta sinna käsitsi lisanud julgustava rea: “Sie
können auf uns zählen” (“Te võite olla meie peale
kindel”).
Õnnitlustel puudub seni
arhiiviväärtus
Lennart Meri kirjavahetus
kuulub Kadriorus alalisele alles hoidmisele ning tulevikus
riigiarhiivile üleandmisele. Erandi moodustavad Eesti
iseseisvuspäevaks saabunud õnnitlused, mida pole tänaseni
arhiiviväärtuslikuks tunnistatud. Õnnitluste
säilitustähtajaks on kantselei näinud ette viis aastat,
kuid seni neid hävitatud ei ole.
Novembris 2008 koostas
presidendi kantselei ulatusliku hävitamisakti kavandi. Sinna pandi kirja
üle 500 toimiku.
Rohkem kui poole hävitamisele
mõeldud materjalist moodustasid vangide armuandmispalved, mida president
ei olnud rahuldanud. Samuti soovis Kadriorg vabaneda hunnikust personali- ja
raamatupidamisdokumentidest.
Hävitamiseks kavandatud
paberite nimekirja kanti ka üheksa toimikut välismaa
riigipeade 24. veebruari õnnitlusi. Siinkirjutaja vaatas need läbi
raamatu “Lennart meri. Kolmat põlve poliitik” jaoks
materjali kogudes.
Peale Jeltsini, Putini ja Genscheri
leidub õnnitlust
e seas kümneid originaalkirju selle maailma vägevatelt. Maroko
kuningast Peterburi linnapea Anatoli Sobtšakini. Kuuba Fidel Castrost
Valgevene Aleksandr Lukašenkani.
Miks lisas presidendi
kantselei riigimeeste tervitused hävitamisakti kavasse?
Presidendi pressinõunik Toomas Sildam seletab, et Kadrioru arhiivi
maht on aja jooksul väga suureks läinud.
“Soovisime
lihtsalt saada hinnangut riigiarhiivilt, kas aastapäevaõnnitlused,
mis korduvad aasta-aastalt, on sellise väärtusega, et
säilitada neid alaliselt,” vastab Sildam. “Riigiarhiivi
inspektor tutvus dokumentidega kohapeal ja esialgu otsustasime neid veel
hoida.”
Loodetavasti leidub presidendi kantselei arhiivis
ühe spordikoti jagu ruumi. Üheksa kausta Lennart
Merile 1993–2001 saadetud Eesti iseseisvuspäeva
õnnitlusi mahuksid sellesse kotti vabalt ära.
Bushi e-kirjad läksid kaotsi
President George W. Bushi Valges Majas kadus aastatel 2003-2005 ära miljoneid ametlikke e-kirju. Juhtumi ilmsikstulek vallandas suure skandaali.
USA Kongress arutab praegu seadusemuudatust, mis kohustaks Valget Maja ja teisi tähtsamaid riigiasutusi elektroonilisi dokumente alaliselt säilitama. Kõik paberdokumendid tuleb juba nüüd alles hoida.