Seni erakogus Bilbaos Hispaanias olnud maal "Kristus ajab rahavahetajad templist välja" on mõõtmeilt küll veidi suurem, ent kompositsioonilt väga sarnane. Seega võiks Kadrioruski asuva "Rahavahetajate ja kaubitsejate väljaajamise templist" hind olla samast klassist. Olgu öeldud, et Kadrioru-Bosch on Sotheby'se oksjonikataloogis reprodutseeritud.

Kokku on maailmas teada neli niisugust rahavahetajate väljaajamist kujutavat maali. Lisaks eelkirjeldatud kahele asub veel üks Taani Riiklikus Kunstimuuseumis Kopenhaagenis ja teine Kelvingrove'i palees Glasgow's. Kõiki neid peetakse vähemasti praegu taiesteks, mis on maalitud pärast Boschi surma tema järgijate poolt. Vähemasti praegu seetõttu, et Kadrioru muuseumi algatusel loodi rahvusvaheline uuri­misrühm, mis peab paari aasta jooksul andma vastuse, kes ja millal maalis need teosed. Rühma kuuluvad maailma parimad Boschi loomingu tundjad ja restauraatorid.

Uurimistööle paneb punkti esinduslik rändnäitus Kopenhaagenis, Tallinnas, Antwerpenis ja Glasgow's ajavahemikus juuni 2011 kuni oktoober 2012. Kadrioru kunstimuuseumis on kõik neli maali eksponeeritud novembrist 2011 kuni märtsini 2012.

Kuidas aga niisugune viiemiljoniline šedööver Eestisse sattus? Ligi sada aastat tagasi kuulus see maal hilisemale Eesti kunstimuuseumi direktorile Peeter Taukile, kes pidas tsaari-ajal Peterburis apteeki. Venemaal elades soetas Tauk suure maalikogu, sealhulgas ka mainitud Boschi. Eesti iseseisvumise järel sai temast Eesti konsul Peterburis, kust Bosch rändas hiljem Eesti saatkonda Moskvas. Üheskoos teiste maalidega saadeti see lõpuks 1955. aastal Tallinna kunstimuuseumile.