Käed üles, siin DJ
Eesti kõige popimaks DJks valitud Kristjan Hirmo (37) lõõgastub kodus kantri saatel.
Kui Vaiko Eplik & Eliit hiljutisel Eesti Muusikaauhindade tseremoonial viimast suurimat hitti “Soorebased” esitas, imestas DJ Kristjan Hirmo oma Facebooki seinal, et miks ta küll seda aasta albumi tiitli pälvinud plaadilt pärinevat lugu varem pole kuulnud. Avalduse järel sai talle osaks kilode kaupa ohhetamist, ahhetamist ja tänitamist. Tema puudulikust informeeritusest kõneldi isegi linna peal.
Kindlasti ei olnud Hirmo viimane, kes Eplikku polnud kuulnud. Minu meelest on see suurepärane näide sellest, kuidas aina ahenevas maailmas, veel väiksema Eesti väikses muusikaringkonnas, kus kõik on nii ehk naa ninapidi koos, on ikkagi võimalik oleleda täiesti omas kapslis. Ja kui mina tunnistan, et DJ Hirmo tegevusest pärineb mul ähmane kogemus eelmisest sajandist, siis muusikatoimetajana ajalehes ma ehk laveerin kuidagi välja. Kuid– samuti ööelus askeldajana, kuid sootuks teistes “maailmajagudes”, ei saa ma kuidagi öelda, et “ma tean, mis eesti klubides toimub”.
Sest Hirmo on valitud aasta 2012 number üks DJks. Üle 4000 inimese hääletas kolme kuu jooksul võrguküljel eestidj.ee lemmik muusikakeerutajate eest ja läinud laupäeval klubis Hollywood pidulikul öögalal lükati Eesti kõige popima DJ auhind Hirmo sülle. Aasta parimaks peoks valiti tema veetav sari “Hirmo Faktor” ja parimaks raadiosaateks samanimeline show Sky Plusi eetrist. Sel DJ-küsitlusel, edetabelil on häälekaid kriitikuid, kuid Hirmo... mees on hitt.
Niisiis. Mis teeb temast parima DJ, mis on Hirmo fenomeni taga, erilisuse ja ligitõmbavuse võti. Seda pean küsima teistelt.
Urmas Kolsar. Konkurent. Kaks aastat sellessamas DJde aastatabelis Hirmost eespool olnud ja nüüd kaks aastat sammu taga olnud teine kohaliku ööelu superstaar. “Kristjan teeb palju tööd. Teeb palju marketingi ja brändingut oma saatele ja on ehitanud üles tänase meelelahutusmaailma mudelile vastava lahenduse. Ja see toimib. Aga muidugi peab selle kõige taga mees ka olema – tal on pikk kogemus, suhtub asja kirega, on fanaatiline elektroonilise tantsumuusika suhtes, ja ega ka ilma muusikalise kuulmiseta ühte lugu teisega kokku ei miksi.
Tal on juhtivas kommertsraadios oma saade ja see on Eestis väga tähtis. Kui mujal maailmas mõjutab DJ populaarsusreitingut tema kui muusiku tegevus, siis Eestis on oluline, kui palju DJ käib n-ö valijatega kohtumas.”
Aga DJ Kermo Hert. Sage külalisesineja “Hirmo Faktori” saadetes ja pidudel. “Pean teda parimaks peo käimatõmbajaks pidudel, kus peab mängima muusikat rahva järgi. Tal on kaasa antud võimas raadiohääl, mis rebib tantsupõrandale viimasegi pidutseja.”
Raadiojaama Sky Plus programmijuht Priit Vare tõstab esile Hirmo julgust. “Ma pole näinud kellelgi teisel sellist julgust. See väljendub mingis pealelendamises. Kui ta võtab mikrofoni, siis tal pole mitte mingisugust hirmu. Ta on olemuselt intensiivne, seda on eesti esinejatel vähe – kõik on sellised tagasihoidlikud. Tal lihtsalt on võime inimesed kaasa haarata, ses suhtes üsna asendamatu tegelane.”
Kui sõelun “Hirmo Faktori” fännileheküljel (ligi 11 000 liiget), jääb mulle meelde ühe tütarlapse hüüatus: “Muideks, eilne pidu oli peaaegu et kehaväline kogemus, tänud! J” Iga DJ soovib selliseid tundeid tekitada.
EDMi (electronic dance music) populaarsemaid avaldumisvorme mängiv Hirmo tegutseb professionaalse DJna ajast, kui diskorid lugude vahele juttu rääkisid. Sõbrad registreerisid ta naljaviluks klubi Piraat DJ-konkursile. Hirmo võitis ja sai endale Piraati ja TOP Raadiosse residendi koha. Aasta oli siis 1995. Mikrofoni kasutab ta tänaseni, aga enam mitte lugude teadustamiseks, vaid publiku üleslaadimiseks hõisetega. Tema firmahüüatus – nagu ta naerdes paljastab – on “Käedülespoole!”.
“DJ peab olema entertainer,” ütleb trompetimängija kopsudega Hirmo. “Muidugi on kihvt, kui tüübid mängivad enda muusikat, seda, mis neile meeldib, on teerajajad ja nii edasi, aga lõpuks peavad nad ikkagi publikut lõbustama. Rahva lugemise oskus loeb igaühele, kes tahab DJ olla. Arvan, et olen julma töö ja tambi tulemusena selle kätte õppinud.”
Hirmo on sündinud ja üles kasvanud Räpina külje all Kase talus. Nõukogude ajal, kui importmuusika oli defitsiit, iseäranis veel Lõuna-Eestis. Ema töötas Räpina restorani direktorina, mille baarmenidel olid üsna korralikud fonoteegid, ja ema töö juures lindistamas käies sai ta elukestvale sõltuvusele hoo sisse.
Praegu on Hirmo rahvusvaheliste sidemetega mees. “Hirmo Faktori” postkasti laekub iga nädal maailma pealt 50–80 promona pakutud muusikapala. Sealhulgas valdkonna tipp-plaadifirmadelt. Ja ega selliste muusikahulkade läbikammimine pole ainult meekuulamine. Aeg. Närviretseptorid. Kümnest loost heal juhul kaks meeldib. Siis esinemised. Öösel ja päeval. Iga nädal. Kogu aeg. See võib oleku võrdlemisi mustaks võõbata.
“Muidugi viskab mul muusika aeg-ajalt üle. Eriti nüüd, kui popmuusika on nii intensiivseks muutunud. Hästi palju on elektroonilist saundi ja mingi hetk käib see närvidele. Kodus panen iTunesis lihtsalt mõne classic country raadiojaama käima ja olen hoopis teistsuguses muusikas.”
Aga on ta siis nüüd Epliku “Soorebaseid” kuulnud?
“Ma olen isegi mänginud nüüd seda! Otepääl. Lõpus läks sett üsna eklektiliseks kätte, ostsin kiirelt iTunesist selle loo ja panin peale. Väga hea träkk. Ja eriti hea oli veel laivis!”
■Esinemisi on tal üle Eesti neli kuni kaheksa korda kuus, sõltuvalt sellest, palju ta neid kokku lepib.
■Aastast 2011 toimunud “Hirmo Faktori” pidude sarjas on väliskülalistest puldis olnud Paul Strive (Ungari), Jesse Voorn (Holland), Steve Lade (Soome) ja 2Elements (Saksamaa).
