Ligi tõmbab taskust rätiku ja nuuskab, köhib siis veidi hiljem kähedalt ja tõdeb, et "teeb endale liiga", kuid "ei nakka"; tal on lihtsalt bronhiit. Ta heidab rutaka pilgu arvutisse ("Ma vaatan, mis see ajakirjandus räägib, kas on midagi, mida ma peaksin teadma, nii, lörtsisadu, no vat, pole midagi huvitavat!") ja jääb istuma laua taha. Ta on tuntud kui poliitik, kelle kirjutistes on suurt hingelist jõudu, ning seda enam tundub ta end kontrollivat praegu: üks käsi toolileenil ning teine sõrmeotstega ettevaatlikult lauaserva puutumas, sellest otsekui kinni hoides.

Tarmo Vahter: Härra Ligi, räägitakse, et te läksite hiljutisel valitsuse istungil protesti märgiks ruumist välja. Mis siis juhtus?

Jürgen Ligi: (hetk vaikust, siis kõhklevalt) Millisel istungil?

Krister Kivi: Seda juhtub sageli?

TV: Umbes paar nädalat tagasi.

JL: Sajatades toast välja läinud olen ma küll. Kui sa näed, et räägitakse lolli juttu, siis ajab vihale küll, ja parem on minna teiste silmade eest ära.

TV: Kes räägib valitsuses lolli juttu?

JL: Ma võin kindlalt öelda neid, kes kunagi pole rääkinud lolli juttu, aga jätan ütlemata, ei hakka siin välistama kedagi.

TV: Härra Ligi, parlamendis seatakse juba kihlvedusid, kui kaua te Andrus Ansipiga üksteist välja kannatate.

JL: Ei seata, see on vale. Me päris palju vihaselt polemiseerime küll ja oleme mõnes mõttes erinevad, aga meil on liiga sarnased eesmärgid.

TV: Aga te ei suuda ju rahandusministeeriumist viia talle selliseid numbreid, mis talle meeldiksid. Augustis ta juba tegi märkuse ühel pressikonverentsil, öeldes, et ei usalda rahandusministeeriumi prognoose.

JL: See on üks meie poleemika teemasid olnud, et kui ma lähen prognoosiga, ei hakata seda mitte arutama, vaid arvustama. Ja selle peale ma lähen kurjaks. Poliitikute asi ei ole prognoo si arvustada.

TV: Härra Ligi, Reformierakonnal oli harukordselt elegantne võimalus paar nädalat tagasi saata Andrus Ansip Brüsselisse ja kutsuda Siim Kallas peaministriks tagasi. Miks seda ei tehtud?

JL: Kahel põhjusel. Kui me rahanduses praegu riigile jalad alla saame ja püstitame selles sisuliselt maailmarekordi praegu - ja mina ei tea ühtki riiki, mis oleks parandanud eelarvepositsiooni 9 protsendi võrra aastas; keegi ei ole midagi võrreldavat teinud, kaasa arvatud Läti -, kui Andrus Ansip sellist valitsust juhib, oleks ülekohtune teha talle etteheiteid.

TV: Aga Siim Kallas oleks praegu ju mõjunud värske energiana! Miks te sellest loobusite?

JL: Kallas on tegelikult veidike vanem kui Ansip.

TV: Kas Siim Kallas on Reformierakonna jaoks liiga vana?

JL: (eelmist lauset justkui kiiruga siluda püüdes) Ei, tema on nii värske, istus siin just äsja, ma lausa imetlesin; rõõmus ja roosa, täis tahtmist. Aga tema enda hinnang oli, et ta leiab seal endale viis aastat rakendust väga uhkelt.

Ja ma olen täiesti kindel, et ta on Euroopa Komisjoni staar, kui ta vähegi olulise portfelli endale saab.

KK: Palju teil sugulaste seas töötuid on?

JL: Mul on tohutu suur suguvõsa, aga samas aeg on nii palju muutunud, et kõigi nende saatus ei ole silme ees.

Otseselt selliseid, keda teaks, et saab töötu abiraha... tegemist on, mis seal salata, kõrgelt haritud suguvõsaga.

Samas, mitte jõukaga.

KK: Nakatunud raibete tööstusharu esindajana (viitab Ligi poolt Kalle Muuli kohta kasutatud väljendile - EE) ei suuda ma jätta küsimata, milliseid lõikeid te olete teinud oma isikliku rahakoti kallal. Kui palju on vähenenud teie sissetulek?

JL: Minu meelest kirjutav inimene võiks teha vahet kirjanduslikel kujunditel -

KK: See oligi kujund - ka minu poolt.

JL: - ja nii seda tulekski tõlgendada. Kui ma olen kirglik, siis ma naudin kirjanduslikke kujusid, kujundeid. Aga kuidas see küsimus nüüd oligi?

KK: Kui palju teie enda majanduslik seisund on halvenenud?

JL: Kolmandik. Ma tean, mis on ära kukkunud, mis on mu lisakoormus kulude poolest, selgelt mu elatustase on tagasi läinud.

KK: Mille te välja olete lõiganud oma elust?

JL: Majaostmisest loobusin, ütlen ausalt. Ma olin aasta otsa vaadanud kinnisvaraturgu ja oli juba peaaegu niimoodi, et lähme notari juurde, ka pangaga oli räägitud, aga selle ma tõmbasin selgelt maha: tohutu ebastabiilsus esiteks, ja ka tulude langus.

KK: Te mõtlesite, et võite olla varsti olukorras, kus ei suuda laenu enam teenindada?

JL: Otsus võtta laenu 20 aastaks eeldab tõesti suuremat kindlust. Tundub, et poliitiku amet on igavene, aga enamik peab seda neli või kaheksa aastat ja ükski laen sellesse perioodi ära ei mahu.

TV: Aga kus te praegu elate, härra Ligi?

JL: Ma elan korteris, neljatoalises korteris koos oma kahe pojaga. Ma elan Lillekülas.

TV: Ja pojad on kui vanad?

JL: Pojad on tudengid.

TV: Ma saan aru, et kolm poissmeest elavad koos?

JL: Ikka üks vanatüdruk ka seal juures - abikaasa.

KK: Mainisite varem, et ei jõua täna sööma. Mida te oleksite söönud?

JL: Rahandusministeeriumis saab head sööki, paremat kui riigikogus. Ma oleksin söönud, näiteks... (segaduses) ... näiteks... mida ma eile sõin? (mõtleb hetke) Ei mäleta. Viimane söök, mis mulle meelde jäi, oli lõhepihvid tatraga ja praegu sööks neid väga hea meelega.

KK: Üks mu tuttav nägi teid toidukaupluses, kus teie korvi oli laotud kaks pudelit veini ja hiiglaslik kogus energiajooke. Alkoholiaktsiisi tõus, mida te plaanite, kui tugevalt see teid puudutab?

JL: Praktiliselt üldse ei. Mul on komme juua natuke punast veini vahel, mida teinekord ei juhtu kuude viisi, aga siis jälle mitu päeva järjest. Aga rahaliselt see mind kuidagi ei mõjuta. Ma oleks alkoholiaktsiisi isegi rohkem tõstnud.

TV: Härra Ligi, valitsus kinnitas täna (29. septembril) riigieelarve, aga on ju selge, et riik ei saa neid loodetud tulusid - 84 miljardit krooni -, kätte, see raha ei tule kokku...

JL:  Kust te seda teate? Mina ütlen, et tuleb! On suurenenud eurotoetuste kasutamine, käibemaksu tõus on samuti järgmisel aastal lisatulu ja siis on seal aktsiisitõus umbes 700 miljonit.

KK: Kas me võiks rääkida ka kiirtoiduaktsiisist, suhkruaktsiisist?

JL: (elavnedes) Päris huvitav, sellised terviseaktsioonid on väga põnevad. Ma ise olen kujutanud ette, et sool, suhkur ja rasvad võiks olla täielik rahvuslik programm. Olen ise küll pidanud silmas teavitamist pakenditel, aga aktsiisina - mida Soome teeb suhkru puhul - valitsuses on isegi teatud poolehoidu sellele. Aga see on täiesti läbi töötamata.

TV: Võib-olla ka transrasvade aktsiis?

JL: Täiesti.

TV: Kas te peaministriks ei taha saada, härra Ligi? Te oleksite suguvõsas teine peaminister pärast Andres Tarandit?

JL: Ma olen realist. Minust ei saaks kunagi vapilooma, esindusisikut; sellist, kes inimesi innustab. Seda esindusisiku rolli ma ei viitsi kanda.

TV: Olete liiga laisk?

JL: Ei ole laisk - ma olen liiga kangekaelne!

KK: Peaministrina te ei saaks pidada nii kirglikku blogi?

JL: (vahelehüüatusena) Ma ei saa rahandusministrina ka! [-] [Ja] need kanded on niivõrd harvad. Tõesti vaid siis, kui näed, et tehakse liiga, tekib kirg.

KK: Nii et teie jaoks internet on ikkagi olnud võimalus end välja elada?

JL: Jah, absoluutselt! Aga rahandusminister ei tohiks esiteks liiga palju kirge näidata.

KK: Kuidas teil tunne on, kas järgmine aasta tuleb...

JL: (patsienti lohutaval Viktor Vassiljevi häälel) Parem. Põhiline on ju optimism, teadmine, et ei lähe halvemaks. Ei ole tähtis, milline on su hetkeolukord, sest valgus on selgelt näha juba. See tunne läheb paremaks, kas ka palgasaajal ja Eesti majandusel, on iseküsimus. (paus) Palgasaajal ei lähe pigem.

KK: Millised on need tipp-3 ametit, kus läheb palk halvemaks, millistes paremaks?

JL: No poliitikutel läheb kehvemaks - meil on see ju inerts, et palgad on seotud keskmisega ja meile kohe see ei mõju, kui teistel juba kogub. Kui peaks mõtlema, siis põllumehed ei saa kuidagi nuriseda. Tööstuses, ma arvan, tuleb juurde tellimusi.

KK: Kui te rääkisite poliitikutest, kelle sissetulek langeb, siis kas valitsuses või riigikogus veedetud aastate jooksul on tulnud teie juurde kolleeg ja öelnud: "Kuule, laena 500 krooni"?

JL: Ei ole. Meil ei ole sularahapuudust loomulikult. (Ja tüüpiliselt endale vastu rääkima hakates) Kuigi minu senine säästmisharjumus on mul selles ametis tekitanud korduvalt sularahaprobleemi.

KK: Siin oli nüüd vastuolu. Teie säästmisharjumus on tekitanud teile sularahapuuduse?

JL: Täpselt. Kui oled kõrvale pannud ja avastad, et oled liiga palju kõrvale pannud.

TV: Te hoiate raha tähtajalisel hoiusel?

JL: Viimasel ajal on ta sinna läinud, aga on läinud ka pensionisambasse ja väga väikses ulatuses ühte aktsiatootesse - aga see mul küll kidub.

TV: Härra Ligi, kuidas riik peaks aitama inimesi, kes tõstetakse piltlikult panga poolt kuuse alla?

JL: Neid kuuse alla tõstmise juhtumeid peaaegu ei ole. Need on juhtumid, kus süüdi matult on jäetud maksmata oma üür. Inimesed, kes on pidanud end omanikeks, peavad hakkama üürnikeks, see on peamine muutus. Muret, inimlikku tragöödiat on siin piisavalt, alahinnata seda ei saa, aga massilist appiminekut neile, kes on selle riski võtnud, ma ette ei näe - ja see poleks ka õiglane.

Lisaks pangad ikkagi rõhutavad, et neil pole mingit huvi massilisi laenuhädalisi tekitada. Tingimused on paindlikud ja...

TV: Nii et nad võtavad siis selle luti ise sisse?

JL: Suuresti küll - ja neil on olnud võimalusi ka palju koguda. Kui praegu Rootsis räägitakse, et Baltikum on tekitanud pankadele kahjumi, siis Baltikum on tekitanud neile ka kasumi. Seda rasvakihti on siin kogutud piisavalt ja need kahjumid on suuresti raamatupidamislikud.

TV: Härra Ligi, mida rohkem on eelarvet tehtud õhemaks, seda rohkem on kasvanud pensionide osakaal. See ei ole ju jätkusuutlik?

JL: Järgmisel aastal pensionid ei tõuse. Pikemas perspektiivis on lahendus pensioniea tõus ja pensionäride suurem rakendatus. Immigratsioonist ma praegu palju ei räägiks, sest me sellist riiki ei taha, kus see oleks massiline.

KK: Miks me ei tahaks väljastada viisat 50 000 tublile aasia poodnikule, kes tuleks siia, tõmbaks majanduse käima ja ka iive hakkaks tõusma.

JL: (puhub sügavalt välja) Kuidas see põhiseadus ütlebki eesti rahva keele ja kultuuri säilimise kohta?

KK: Küll nad eesti keele selgeks õpiks!

JL: Igal juhul on hea omada mingisuguse selge eesti identiteediga inimesi olulise enamusena.  See on ka poliitilises süsteemis oluline.

TV: No Norras on ju terved fjordid, kus kõik naised on Tai päritolu, ja seal jooksevad ringi tai-norra ühislapsed.

JL: Nende protsentuaalne roll on ikkagi tühine võrreldes sellega, mis on meie hilisimmigrantide roll. Aga mina ei mõtle silmakujule või isegi mitte keelele, vaid käitumisnormidele, eluviisidele. Mulle meeldib väga vaikus ja puhtus, mulle ei meeldi selline lõunamaine melu ja asustustihedus. Mind häirivad mingisugused tümakad, mingisugune aknaalune lärm ja nii edasi. See on pigem ida- ja lõunamaa. Põhjamaal ollakse...

KK: Kas te nädalavahetusel Helsingis olete käinud?

JL: (anankastselt) Helsinglastel on koht, kus olla ja kus elurajoonides hoitakse väga karmilt korda, kus see on lausa reguleeritud.

KK: Aga see vaikne rahulik linnupesa, mis meil siin on -

JL: (vaikselt, raske aru saada, kas osatavalt või oiates) Linnupesa!

KK: - see on Soomes kasutatav väljend, kui kaua me saame teda säilitada? Või terendab teil silme ees perspektiiv, et kui nüüd imet ei juhtu, siis oleme aasta või kahe pärast olukorras, kus riik ongi pankrotis?

TV: Maksujõuetu?

JL: Ei tule, pankrotiohtu meil ei ole. Meil ei ole pankrotiohtu aasta, kahe perspektiivis.

KK: Kolme? Viie?

JL: Ei-no kõiksugu lollusi saab teha, eks ole. Regulaarselt tulevad ju ideed rahvuslikust laenust. Üks erakond on seda vahelduva eduga mu meelest 20 aastat propageerinud ja teine räägib sellest ka, aga olukorras, kus meil on tohutu välisraha sissevool niigi ja riigisektorile on selle ärakasutamine pigem probleem (hääletoon tõuseb) olnud (hääletoon on taas endine), räägitakse ikka veel, nagu see võlgu elamine oleks mingi lahendus.

On võimalik pankrotti ajada, muidugi. On riike lähinaabruses, mis sisuliselt on pankrotimenetluses.

KK: Riike?

JL: Ma ei nimeta ühtegi!

TV: Eesti hakkab Lätile andma miljard krooni laenu. Mis intressiga me anname laenu?

JL: Mitte kõrgelt. On juttu olnud kolm koma.

KK: On see euro-, krooni-, latilaen?

JL: Ma ei tea, see oli minueelne asi. Nad olid väga halvas olukorras siin pool aastat tagasi, nüüd on saavutatud mingi stabiilsus.

KK: Kui kujutada ette, et Eesti on Saksa allveelaev, mis on vigastada saanud, siis kas me vajume ikka allapoole, oleme saavutanud stabiilsuse vee all või tõuseme juba pinnale?

JL: Me oleme niipidi (heljutab korraks kätt). Horisontaalis.

KK: Ja kui sügaval me oleme?

JL: Kui sügaval? Et ütleme siis... kolm neljandikku on vee all. Aga võiks olla mitte rohkem kui kaks kolmandikku.

TV: Ja mis periskoobist paistab?

JL: (koolmeistri hillitsetud ärritusega) See ei ole periskoop. Periskoop on allveelaeval.

KK: Ma pidasingi silmas allveelaeva - allveelaeva, mis on saanud vigastada ja vajunud vee alla.

JL: (hämmingus) Eesti ei ole allveelaev! Eesti on... veepealne sõiduk.

KK: Lootsik?

JL: No... kas või.

TV: Ühepuulootsik?

JL: (tundub väga väsinuna) Kuidas see oli? Ühe...?

TV: Ühepuulootsik!

KK: Haabjas!

JL: (ohates) Ma ei tea. Ma ei ole laevaehituse spets.