Osa uusi hooneid kerkib merepõhjale. Tegu on pretsedendiga. Konks on selles, et merre võib ehitada, aga ainult sadamarajatisi. Arendajad väidavadki, et kogu kompleks on sadamarajatis.

Investorite hulgas on tuttavad nimed: lisaks Helmesest tuntud Jaan ­Pillesaarele (ca 20%) Rocca al Mare kooli asutaja ­Hannes Tamjärv, Aadu Luukase poeg ­Indrek, ­Sander Kaus ja Sven Maanurm Baltreal Investist jt.

19. augustini saab planeeringu avalikul väljapanekul proteste esitada.

Kaks sadamaarendajat korruptsiooniga kohtu all

Kohalike elanike esindaja, Kakumäe Seltsi vedav Ants Väravas nimetab kogu arendust "hullumeelseks äriprojektiks".

Ligi 400 protestikirjale allkirja andnud elanikku ei taha uhke jahisadama kerkimist kortermajade ehitamise hinnaga, sest:

• Nad on ostnud krundi või eramu looduskaunisse piirkonda mere äärde ega taha selle "linnastamist" korterelamutega.

• Nad ei taha sadade uute elanike lisandumist, kuna juba praegu on tipptunnil autoga raske liigelda: "Ummikud on hommikuti juba Rocca al Mare koolini välja."

Lisaks juhivad elanikud tähelepanu mitmele neid ärritavale tõigale, nagu:

• Arendust vedava Jaan Pillesaare naine Hede Luik toetas võitlust Kakumäe tee 94 detailplaneeringu vastu, millega taheti lubada viie kolmekorruselise kortermaja ehitamist. Ja planeering seisab. Miks oma kodu lähedale ei või kortermaju ehitada, aga "teiste õuele" võib?

Pillesaar ise jutustab ajakirjale NaisteMaailm, et ostis Kakumäe krundi põhjusel, et "ilmselt ei ole palju linnakrunte, kus kasvavad pohlad ja mustikad".

• Nüüd ütleb ta Ekspressile: "Seal tahtis arendada keskerakondlane Elmar Sepp. Surusime ta üldplaneeringu raamidesse, kuid ei survestanud rohkem kui õiglane." Pillesaare enda projekt näeb ette üldplaneeringu muutmist väikeelamute alast korruselamute alaks.

• Korra, 2005. aastal ei lubanud linnavalitsus Kakumäele kortermaju ehitada, aga nüüd on millegipärast roheline tee. Sven Maanurm annetas 27. veebruaril 2006 Keskerakonnale 100 000 krooni. Kaks kuud hiljem algatas linnavalitsus jahisadama detailplaneeringu. Kas siin on seos?

• Sander Kaus ja Sven Maanurm on OÜ Baltreal Investi kaudu praegu kohtu all seoses Kaitseliidu maja korruptsiooniafääriga. Riigiprokuratuur süüdistab mehi tehingus, mis tekitas Kaitseliidule üle 32 miljoni krooni kahju.

Kõige rohkem kardavad elanikud, et majad 183 uue korteriga ehitatakse valmis, aga sadamat ega uut Nooda tänavat ei tule.

Mere pealetung neelaks mereäärsed majad

Jaan Pillesaar pole protestijatega nõus. Tal on omad teooriad:

• Sadama vastu teevad kihutustööd ainult paar aktivisti eesotsas Ants Väravasega, kes saab palka Kakumäe tehnovõrkude omanikult ja veemonopolistilt Andres Davõdovilt. Kampaania põhjus on selles, et jahisadama arendajad ei ole arvestanud Davõdovi isiklikke ärihuve teenivate nõudmistega.

Sadam hakkab tarbevett ümber töötlema mereveest. See on ninanips veeärimees Davõdovile, kellel jääb liitumistasu dena saamata 50 miljonit krooni.

Pillesaar arvab, et ilmselt toetavad teda kõik ülejäänud Kakumäe elanikud peale allkirja andnud 400. "Seal on praegu prügimägi!" hüüatab ta, lubades luua atraktiivse ala. Osa elanikest pooldab tõesti tema projekti, sest see näeb ette ka kalda kindlustamist. See on hädavajalik, sest vastasel juhul kukuksid järgmise paarikümne aastaga osa Kakumäe kaldapealseid eramuid merre - erosioon õõnestab Kakumäe põhjakallast kiiresti. Need elanikud on oma tuleviku pärast mures.

Pillesaar ütleb, et kortermajad on kaldale paigutatud selliselt, et ei rikuta puude põhjaveetoidet. "Kas keegi oskab nimetada eramuehitajat, kes sellise hoolikusega keskkonda säästab?" küsib ta. Juurde istutatakse 940 puud ja umbes 40 000 põõsast ning üle poole alast jääb avalikku kasutusse.

Reaalsuses on tema sõnul kogu hoonestus merepinnast sama kõrge kui kõrvalasuva Merirahu kortermajad. "Merre ehitatud sadamahoonel on tõesti torn, millel on 6 korrust maa peal ja 2 korrust maa all, kuid kuna merepind on 6-12 meetrit madalamal kui Kakumäe kaldapealne, siis ei ulatu sadamahoone kõrgeim punkt tänastest Kakumäe ehitistest oluliselt kõrgemale, ning see torn moodustab vaid 1,5 protsenti kogu hoone üldpinnast," kinnitab ta.

Ülejäänud sadamahoone kõrgus vastab tema sõnul piirkonnas lubatud hoonete kõrgusele merepinna suhtes, ning ei ületa olemasolevaid ehitisi.

Paljud elanikud jätab see kõik aga ükskõikseks. Nad tahavad elada linna servas, metsa sees ja mere ääres, ja isegi kui kortermajade ehitamisega võetakse vähem puid maha, ei tee see kortermajadest eramuid. Ligi 400 elanikku ja teadmata arv inimesi uues kompleksis juurde - ei, aitäh! Väike jahisadam oleks kena, aga mitte kortermajade hinnaga - jäägu siis parem üldse ehitamata!