Kahtlused Liibanonis: kas eestlaste motiivid olid puhtad?
(2)
Pinnase kahtlustusteks loovad ilmselt käesoleval aastal paljusid araabiamaid tabanud rahutused, mis laienenud ka Süüriasse. Näiteks imestatakse Eesti Ekspressi ja TV3 võttegrupi allika sõnul selle üle, miks võtsid eestlased oma pikalt etteplaanitud rattaretke ette märtsi keskel, kui mägedes matkamiseks oleks kevade edenedes märksa paremaid aegu. Ka ringleb Liibanonis kuuldus, et kolmel seistmest inimröövi ohvriks langenust on minevikust "Süüria taust". Mida "tausta" all silmas peetakse, jäi ebaselgeks.
Eesti Ekspressi ajakirjaniku ja TV3 võttegrupiga vestelnud Liibanoni telereporter Ibrahim Dsouki lausus, et kui inimrööv telliti Süüriast, võidi eestlastel lasta kahtluste hajutamiseks esmalt Süüriast ametlikult lahkuda, misjärel meie kodanikud Liibanonis autodesse sunniti ja mägedes asuvate ning
piirivalve poolt mittekontrollitavate radade kaudu tagasi Süüriasse toimetati. Illegaalsed piiriületuskohad on Liibanoni ja Süüria vahelisel ca 365 kilomeetrisel piiril tavalised, muuhulgas kasutavad neid narkokaubitsejad.
Kommenteerides värskeid kahtlustusi, et eestlaste röövimise taga võivad olla Palestiina rühmitused, ütles Dsouki, et on võtnud ühendust Liibanonis tegutsevate Palestiina organisastioonidega, kes
oma osalust eitavad. Tähendusrikkaks peetakse samas asjaolu, et kõik linnad, kus eestlaste röövimisega seotuid siiani vahistatud, on valdavalt sunniitidest elanikkonnaga. Sunniidid moodustavad Liibanoni elanikkonnas viiendiku, samas on selle usutunnistusega peaaegu kõik palestiinlased.
Ekspressi ja TV3 relvastatud valve kaitse all otsingute tulipunktiks muutunud Majdal Anjari piirile toimetanud kindral Charles Atta sõnul kasutasid röövitud eestlasi vedanud veokite juhid sõjaväeliste kontrollpunktide vältimiseks väiksemaid kõrvalteid. Viimati nähti eestlasi vedanud autot umbes kilomeeter enne Majdal Anjari; vahetult Süüria piiri ääres asuvat linna, mida tuntakse Liibanonis kui paika, mida keskvõim sisuliselt ei kontrolli.
View 7 Eesti jalgratturi röövimine Liibanonis in a larger map
2010 aasta sügisel lasti Majdal Anjaris maha linna sisenenud Liibanoni major ja seersant, kes olid läinud sinna otsima armeest põgenenud ajateenijat. Õhkkond Majdal Anjari piiril on pingestatud ning olustik vaene, teed silmatorkavalt auklikud. Võõraid seiratakse tõrjuvalt ja tänavapildis domineerib araabiapärane riietus, mis pole sugugi omane näiteks Beirutile või Beqaa oru suurimale linnale Zahlele, mille politseijaoskonnas säilitatakse seitsme eestlase jalgrattaid. Lahtikistud seljakottidest väljapaistvad isiklikud asjad - raamatud, tualettpaberirullid, paberkotis pirukad - on hingekriipiv vaatepilt.
Seitsme eestlase kadumine on Liibanonis jätkuvalt üheks tähtsaimaks uudisteteemaks. Ka Beirutis näeb tänavapildis märksa enam sõdureid kui märtsi algul, suurematel tänavatel torkavad silma kuulipildujatega varustatud kergsoomukid. Kas sõjavae silmatorkava kohaloleku põhjused on osaliselt seotud ka eestlaste röövimisega, või tuleb põhjust otsida pigem valitsuse kokkukukkumisest jaanuaris ning viimasel ajal kasvanud pingetest naaberriik Süüriaga, on ebaselge.
