Poolteist kuud hiljem, augustis 2005 alustas kaitsepolitsei kriminaaluurimist artiklis kirjeldatud suurejoonelise tehingu suhtes. Uurimise põhiobjektiks olid Maa-ameti juht Kalev Kangur ning käputäis ettevõtjaid, kes riigiga maid vahetasid.

Umbes sel ajal hakkas kaitsepolitsei Kangurit salaja jälgima. See viis vahejuhtumini, kus ühel päeval avastas Kangur oma kabinetist imeliku juhtmejupi, mis osutus pealtkuulamisseadmeks. Ta teavitas leiust oma ülemust, keskkonnaminister Villu Reiljanit, ja riigi peaprokuröri Norman Aasi. Aas ütles Ekspressile: "Soovitasin tal koostada kaebuse, kui ta tunneb, et tema õigusi on rikutud. Prokuratuurile ta kaebust ei esitanud."

Vahetustehingud jätkusid ja seda hoolimata sellest, et ajakirjandus nende vastu üha suuremat huvi tundis. Kuni kaitsepolitsei võttis möödunud teisipäeva hilisõhtul kell 22.30 Kanguri vahi alla. Pokri pisteti veel ärimehed Einar Vettus, Tarmo Pedjasaar ja Tullio Liblik. Viimati nimetatu vabastati möödunud reedel, ülejäänud jättis kohtunik Margot Mikler pooleks aastaks trellide taha.

Kaitsepolitsei teatas kohtule, et kahtlusaluseid võib veel lisanduda. Kas see viib uute vahistamisteni, on iseasi.

Politsei otsis möödunud nädalal läbi ka mitu ettevõtet. Nende seas olid audiitorfirma Rimess, kinnisvara hindamise ettevõte BPE Kinnisvaraekspert ja Baltimaade tuntuim ehituskompanii Merko.

Prokuratuuris veavad käimasolevat uurimist maja üks kõvemaid mehi, süüdistusosakonna juht Margus Kurm ning riigiprokurör Laura Feldmanis. Kurm on tuntud hasartse ametnikuna ning Feldmanis menetleb mitmeid Kapo uurimisi (näiteks raudteeärimehe Oleg Ossinovski kartellisüüdistus ja Veterinaar- ja Toiduameti endise asejuhataja Vladimir Razumovski korruptsioonisüüdistus).

Ärimehed tantsisid Kanguri pilli järgi

Kaitsepolitsei versiooni kohaselt olid supersoodsad maadevahetused Maa-ameti juhi Kalev Kanguri isiklik salaäri. Kõrge riigiametnik kasutas omakasu huvides ära oma võimu ja teadmisi.

Tema näpunäidete kohaselt tegutsesid tankistidena mitte suvalised prügikollid või koolipoisid, vaid jõukad inimesed nagu Einar Vettus ja Tullio Liblik. Seekord ei kasutanud ärimehed ametnikku ära, vaid vastupidi.

Peamised Kanguri vastu esitatud punktid on järgmised:

1. Just Kangur mõtles maadevahetuse skeemid välja.

2. Ta juhtis tankistide abil maatükkide kokkuostmist üle kogu Eesti. Ta omas siseinfot, millised krundid võtab riik tulevikus looduskaitse alla.

3. Kangur ei kasutanud Maa-ameti juhina riigi eesõigust kruntide kokkuostmiseks, vaid hakkas neid hoopis iseenda kasuks vahetama.

4. Ta mõjutas kinnisvara hindajaid nii, et need näitasid kinnistute hinda riigile kahjulikult.

5. Kangur valmistas keskkonnaminister Villu Reiljanile ette maadevahetuse käskkirjade projektid.

6. Kangur korraldas tankistide abiga riigilt saadud kinnistute edasimüüki või vahetamist enda väljavalitud huviliste le. Ülejäänud tahtjad marjamaale ei pääsenud.

Kokkuvõttes olla Kangur tekitanud oma tegudega riigile suurt kahju.

Eesti pistiserekord purustatakse 20kordselt

Teise olulise punktina peab kaitsepolitsei Kangurit Eesti kõigi aegade suurima pistise võtjaks. Meelehea summa ulatus ligi 11 miljoni kroonini.

Kõik seni Eestis laia kõlapinda leidnud korruptsioonijuhtumid on olnud sellised, kus ametnik on saanud sularaha või hinnalisi esemeid. Näiteks altkäemaksuvõtmise lühiajaline Eesti "meister", mullu poole miljoni krooniga vahele jäänud Tallinna ülikooli ehitusspetsialist Rein Orusaar ihaldas kallist džiipi.

Kangur seevastu osales Kapo versiooni järgi keerulises ja Eestis seninägemata pistiseskeemis. Uurijate arvates omandas ta tankisti abiga ühe tulusa firma, kuhu oli kogunenud kuritegelikul teel kokku kahmatud tulu.

Jutt käib Iru Jõekääru osaühingust, mille kaudu käisid mitmed tulusad maadevahetused. Viimased tehingud toimusid tänavu kevadel, kui firma müüs Merko kontsernile kaks metsast maatükki Vana-Mustamäel ja teenis selle pealt seitse miljonit krooni. Üks samas asuv krunt on firmal veel alles.

Iru Jõekääru juht ja omanik oli Einar Vettus. Kuid tänavu juulis müüs Vettus ettevõtte maha. Müügihind oli ligi 8,4 miljonit krooni, ent Kapo hinnangul ulatus firma tegelik väärtus 19,3 miljoni kroonini ehk Vettus "kinkis" ostjale 11 miljonit krooni. See vahe ongi meelehea, mille Kangur endale sai.

Äriregistris on ostjana kirjas osaühing Rahamaa, mille omanik ja tegevjuht on vandeadvokaat Mart Missik, Kanguri kursusekaaslane Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast.

Kapo peab aga Missikut vaid järjekordseks tankistiks. Rahamaa omanikuks peavad uurijad Kalev Kangurit ennast, kelle juhiste järgi registreeriti osaühing advokaat Missiku nimele.

Missikule pole Kapo kuriteokahtlust esitanud. Kuid ta osaleb uurimises aktiivselt, sest kaitseb samas asjas vahi alla võetud Tarmo Pedjasaart.

Ka Pedjasaar on Missiku ja Kanguri kursusekaaslane alma mater'ist. Kapo arvates rahastas Pedjasaar osaliselt Vettuse firma ostu ja tegutses üleüldse Maa-ameti juhi tankistina. Prokuratuuri väitel alustas ta looduskaitseliste maatükkide kokkuostmist juba aastal 2001. Kangur ja Pedjasaar töötasid 90ndate alguses koos Alexela grupi firmas ICI Trust.

Kas Tullio Liblik läks lõhki?

Kangur end ülekuulamisel süüdi ei tunnistanud. Tema advokaat Marti Hääl on hämmastunud, et mees üleüldse puuri pisteti. Väitega, et ta võib hakata pabereid võltsima ja hävitama ning asjaosalisi mõjutama.

Kui aga Kangur kogenud juristina teadis juba aasta otsa, et teda pealt kuulatakse ja salaja jälgitakse, ning hoiatas võimalikust jälgimisest ka oma kaaslasi, siis on imelik, et ta üldse vahele jäi.

Võtmeküsimus on, milliseid tõendeid omab kaitsepolitsei selle kohta, et Kangur juhtis kuritegelikku jõuku ning et ta oli firma Rahamaa tegelik peremees.

Sellisteks tõenditeks saavad olla pealtkuulatud telefonikõned ja vestlused, vahetatud elektronkirjad, mõned lepingud ja pangaülekanded või mõni täiesti üllatav tunnistaja, kes hakkab kohtus juhtunust rääkima, eeldusel et ta ise jääb puhtaks poisiks.

Pealinna kuluaarides sosistatakse, et "peremehe" annab üles "kratt" Tullio Liblik, kes reedel vangist välja lasti. Aga see võib olla ka uurijate taktika panna ülejäänud mehed laulma väitega, et Tullio on juba kõigi peale koputanud.

Mäng käib mõlemal pool täispangale. Prokuratuuri kaotus oleks eriti kasulik reedel Kanguri-skandaali tõttu tagasi astunud Villu Reiljanile, kes saaks õige mehena parastada: "Saite nüüd, mis tahtsite!"

Kui aga osutub tõeks prokuratuuri hüpotees, et Maa-ameti boss ise juhtis kogu vahetuste mahukat ja jumekat äri algusest lõpuni (vt tabel järgmisel leheküljel), siis jääb vaid öelda, et tema kujul on tegemist meie aja ühe kõige andekama ja jultunuma kinnisvaraärimehega.