Käib paljajalu ja muudkui kallistab
Kootud seelik või pikemapoolne kampsun, sallid, puukuulidest kaelakee. Rõõmus ilme, säravad silmad. Samm pigem maadhaarav kui tippiv.
Kui naerab, siis laginal ja südamest ja läheb märkimisväärne aeg, enne kui jälle tõsise näo ette saab. Aeg-ajalt liigub joostes. Tuntava sagedusega kasutab sõna "aitäh!" ja väljendit "ma olen tänulik!". Samuti termineid "mega!", "oolrait!", "jess!", "bueno!", "ülikõva!", "super!".
See juhtus 28. augustil 2007.
Kadri Allikmäe istus koos Toomas Trapidoga ühes Sakala tänava kohvikus, et panna kokku nimekiri rohelistest asjadest, mida oleks Eestimaal tingimata vaja korda saata. (Kadri on Eestimaa Looduse Fondi endise tegevjuhi Trapido mitteametlik assistent.)
Nimekiri, mis tekkis, nägi välja umbes nii:
Esimene. Eesti tuleb prügist puhtaks teha. Sulgudesse oli märgitud, et prügiaktsioon võiks kesta viis kuni seitse aastat.
Teine. Tuleks koondada inimesi, kes tegelevad parkmetsadega, ja luua neid koondav koostöökoda.
Kolmas. Teha kirjastus Terve Elu, mis annaks välja igasugu rohelist kirjavara.
Neljas. Luua mõned ökokülad.
Viies. Läbi viia kliimakonverents. (Muuseas, üleeile tuli Kadri mõttele, et kliimakonverentsi võiks korraldada pisikeses Setu külas, mille nimi on Kliima.)
Nimekirjaga oldi valmis, kui kohvikusse astus Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees Rainer Nõlvak. Viskas nimekirjale pilgu peale ja teatas, et mis sellest prügist nii kaua koristada! Teeme Eesti ü h e p ä e v a g a puhtaks!
"Rainer, sa oled hull!" mõtles Kadri. Vahetati pilke. Keegi ei uskunud, et see võimalik on, aga keegi ei vaielnud ka. Nii jäi.
Rainer ütles, et noh, teeme ära! Ja siis, et jooks natuke õlut ka. Särava idee tähistamiseks paluti ettekandjal tuua igaühele pudel alkoholivaba õlut.
Kadri oli kooli ajal tubli ja töökas, aga kaelas kandis tabalukku ja nurga taga suitsetamise eest on politseis ka käinud. (Enam ei suitseta.)
Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooniosakonna lõputööd tehes arvas ta juba peaaegu, et teadus on tema ala.
Luges kuulsate kultuurisotsioloogide ja kommunikatsiooniisakeste pakse teoseid (Bourdieu, Foucault, Habermas). Magas kuude viisi kolm tundi ööpäevas ja muudkui kirjutas ja kirjutas.
Ja vahepeal pani sõpradega Annelinna korrusmaja katusele telgi, nautis imekaunist vaadet ja hommikul läks Anne kanalisse ujuma...
Pärast ülikooli olid kõik teed Kadri ees lahti. Juba ülikooli ajal tegutses ta Kultuurkapitalis. Pärast lõpetamist elas Belgias, õppis flaami keelt. Tuli tagasi, oli Heateo Sihtasutuses vabatahtlike koordinaator. Seal oli igasugu tegemisi - kodutud, lastekodulapsed, laulupidu.
"Ma töötasin jumala sodiks ennast!"
Ja siis ühel hetkel sattus Kadri Esna mõisa. See on üks Hannes Tamjärvele kuuluvast kolmest mõisast Järvamaal.
Esna aeg oli üks suur rahu ja vaikus. Oli nädalaid, kui Kadri ei saanud ühtki telefonikõnet ega ühtki meili. Aga ta sai kätte hingerahu.
Kadri hoiatab peenetundeliselt, et järgmine mõttekäik võib tunduda pateetiline, ja eks ta tundu ka.
Ja räägib, kuidas ta Esna mõisapargis täie selgusega adus, et puud on elusolendid nagu meie kõik ja et kogu maakera on üks suur elusolend.
Kadri: "Ja ma tundsin, mis v a l u see maailm tunneb. Ma mõistsin, et midagi peaks tegema, Et me peaksime oma eluviisi muutma, et me ei teeks maailmale haiget."
Sellised mõtted ja tunded mässasid Kadri peas ja südames Esna mõisapargis Järvamaal.
Ja siis tahtis Kadri äkki Indiasse sõita. Nelja kuuga oli vaja kokku saada 34 000 krooni. Siis kuulis ühel ilusal päeval Kloostri tänaval, kuidas jumala võõras poiss rääkis telefoniga mingist tööotsast. Kadri mõtles, et nüüd või mitte kunagi.
"Mul on retsilt tööd vaja!" pöördus Kadri poisi poole ja 15 minuti pärast oli tal a) koht, kus elada; b) töö; c) toit.
Kadri elas kaks ja pool kuud kommuunis, neljakümnekesi kuskil Voorimehe tänava kahtlasel pööningul. Osa seltskonnast magas katustel, risti ja põiki ja ülestikku.
Mis kodus arvati?
Kadri esitab vastuküsimuse, kätega hoogsalt dirigeerides, et kas see, et sa oled korralike vanemate perekonnast, tähendab, et sul peab kohe noorest peast olema metsikult igav!
"Kas elada ei tohigi või!?!"
Siis ühendab Kadri oma peopesad ühte suurde rusikasse. Tõstab selle vasaku kõrva juurde ja viibutab bravuurselt nagu TÜ Rocki tantsugööl ja teatab, et tema otsustas selle stereotüübi lõhkuda!
Kadri teenis raha giidina, ettekandjana, kokana. Müüs kuskil poes plaate ja igasugu lõunamaiseid kive.
Tegi õpilasmaleva lastele viis nädalat kolm korda päevas süüa. Lapsi oli kokku kolmkümmend ja nad (s.t malevlased, mitte kokk) jõid ja tõmbasid kanepit ja see oli "täiega karm". Pannkookide tegemises saavutas Kadri sellise vilumuse, et võib huvilistele sõnaohtralt õpetada, kui palju (pigem vähe) tuleb panna pannile õli ja kui kumer peab olema panni serv - et oleks mugav pannkooke kõrgele õhku loopides ümber pöörata.
Kadri elas neli kuud Indias ja mägedes. Käis budismi sissejuhataval kursusel budistlikus kloostris, kohtus India pühaku Ammaga, naisega, kes on oma elu jooksul kallistanud üle 30 miljoni inimese.
Tuli tagasi ja nägi, kui ilus on Eesti. Eriti sellega arvestades, et Indias on metsikult must, et Belgias on solgiojad ja Inglismaal pole "voobše" puid!
Toomas Trapidoga maailma asju arutades hakkas Kadri senine elukogemus süsteemi loksuma.
Kadri tõstab küünarnuki õla kõrgusele, jätab käe rippu,
"Vaata - sõrmed on kõik nagu juured. Või erinevad teed, mida mööda ma olen käinud!"
Kadri võtab näppudest kordamööda kinni. "Olen käinud seda teed ja seda teed ja seda teed ja seda... Ja nüüd saavad need kõik kokku."
Kadri on järjega peopesani jõudnud.
"Siit minu jaoks see asi alles algab. See ongi elutöö! Nüüd tuleb hakata asju tegema. Olla julge ja kanda vastutust!"
Huh, huh. Ei saaks öelda, et Kadri just aeglaselt räägib!
Kadri on tohutult tänulik, et ta Toomasega kokku sai ja et Rainer Nõlvak neid kõiki vette viskas, vaadates, kas ujuvad välja. Tundub, et ujuvad!
Kadri ei jõua ära kiita, kui supervinged tegijad nende meeskonnas on ja kui sajaprotsendiliselt igaüks oma valdkonna välja veab. See jutt, nagu lugeja isegi aru saab, puudutab Eesti puhtaks koristamise aktsiooni.
"See kõik on nii vägev!" Kadri särab.
"Tead. Mulle meeldib käia paljajalu!" ütleb Kadri äkki.
"Ega ometi juba praegu?" Vaatan laua alla.
"Peaaegu!" ütleb Kadri. "Üks king hakkab juba vaikselt ära lagunema! Ja mis viga paljajalu käia, kui varsti on Eestimaa prahist puhas!"
Lahkudes ajab Kadri käed laiali ja kallistab käesoleva vähenõudliku teksti autorit nagu pühak Amma. Kadri ei põe, et tema nimekiri on veel suhteliselt lühike. Oluline olevat kvaliteet!
