Toivo Orgusaar
läks õigust tegema, viskas keskkonnaminister
Heiki Kranich
ta lihtsalt uksest välja. Kalurite esindaja üritas ministrit veenda, et kalapüügiõiguste jagamine enampakkumise teel on halb.

"Tühi toob tüli majasse. Kõik sellest püügivõimalusest ära ei ela. Nälga jäävad kõik. Maailmas kompenseeritakse turult lahkumine. Meie peaksime sama tegema," selgitab Orgusaar. Aastaks 2003 on Eesti traditsioonilisest saja tuhande tonnisest püügikvoodist alles jäänud 58 000 tonni räime ja kilu.

Viimastel aastatel on juurde ostetud 15 eriti suure püügivõimsusega laeva, millest kaks on juba uppunud. Orgusaare sõnul on suurtel laevadel suured traalnoodad, nende püük on mustem ja looduskahjulikum. "Ettepanek on Liivi lahe 2003. aasta räimekvoot jagada ainult ajaloolise püügiõiguse alusel," kirjutab rannakalureid esindava Saare Kalurite Ühingu esimees Hillar Lipp

Kas pangad on süüdi?

90ndate lõpus rahastasid pangad võimsamate laevade ostu, vaatamata tulevikku. Kalavarud olid selgelt kahanemas.

Kõiges on süüdi pangad, arvab Eesti Kalurite Liidu juhatuse liige, kes palub oma nime loost välja võtta viidates kalasõja käigus kiiresti halvenevale tervisele. "Uued ärimehed on saanud laevade ostmiseks raha ja nüüd peavad nad võla tagasi maksmiseks muudkui teenima. Keskkonnaminister on liisingfirmadega mestis ja jagab nii kvooti ümber, et pankadel oleks kasulikum."

Tõenäoliselt lähtusid pangad tol korral lihtsast majandusloogikast – suurem püünis, rohkem saaki, madalam omahind, suurem kasum. Kuid kas selle loogika hind on ajalooliste traditsioonide kandjate väljatõrjumine ja kalavarude hävitamine?

Pankurid lükkavad süüdistused ümber. Kalandusse antud raha on väga väike. "Me ei ole seda sektorit praktiliselt finantseerinud," vastakse Hansapangast.

“Seoses Läänemere räimevaru vähendamisega on suurte traallaevade (500-900 hobujõudu) surve Liivi lahele tunduvalt suurenenud. Eesti kalapüügiseadus on oma iseloomult ründav, kala tahetakse võtta sealt, kus teda parasjagu veel alles on jäänud. Liivi lahes on seni veel varu jätkunud, aga kui kaua," kirjutab Pärnumaa Kalurite Ühingu esimees Arne Taggo.

“Üldistatult on nende kaladega nii, et noored ja väikesed ujuvad ülemistes veekihtides, suuremad ja tugevamad alumistes. Selle põhimõtte järgi piirataksegi ühe traali vedamiseks kasutatavat jõudu. Vastavalt vee sügavusele ulatub kuni 300hobujõulise kalalaeva nooda suu heal juhul poole veeni, seevastu suurematel ulatub see peaaegu igal pool läbi vee ja sellega toimub ka massiline noorjärkude hävitamine,” kirjutab Taggo. “Rannakalapüük on aastasadu olnud rannarahva ajaloolis-traditsiooniline äraelamisviis. Püük seisevnoodaga on passiivne, odavam ja kõige ressurssisäästvam räimepüügi viis. See tagab ka kõrge kvaliteediga räime.”

Suurte kalapüügilaevade survel on pandud teadlased tööle tõestamaks, et ka suurte kalalaevadega on võimalik püüda madalaveelises lahes nagu Liivi laht, kirjutab Arne Taggo.

Võrdlev traalimine käib suure, 600hobujõulise ja väiksema, 300 hobujõulise laevaga, ütleb Mereinstituudi arendusdirektor Robert Aps. Püüki juhtiv mereinstituudi peaspetsialist Ahto Järvik keeldub kommentaaridest. “Esimene püük on tehtud, kuid järeldusteks on aega olnud liiga vähe.”

Suured püüdjad vaidlevad vastu

Vana kalur, 65aastane Juhan Pihelpuu räägib, et kuuekümnedatel püüti Liivi laht nii tühjaks, et kalapoegagi ei olnud. Aga varud taastusid seitsme-kaheksa aastaga.

“Targalt tuleb püüda. Täna lubatakse kahel 300hobujõulisel traalil püüda paaris ehk kaks traali veavad kahekesi üht noota. Selge, et see kurnab merd palju rohkem kui üks suur traal. Ja neilgi saab piirata nooda suurust ja kiirusid,” arvab Pihelpuu, kes on praegu Lindamare OÜ juhataja. Tema arvates mõned suured liisingulaevad üldpilti eriti ei mõjuta. “Las teadlased ütlevad, mis on õige.”

Hiiumaa firma Dagomar juhataja Ülo Esta: “Me saame aru küll. Kui kõik laevad Liivi lahte lasta, püütakse see tühjaks. Kui vaadata Eesti püügi- ja väljamüüginäitajaid, siis kala müük ületab püüki. Sellise protsessi käigus võidakse Liivi laht tühjaks teha küll. Väljapüüki ei suudeta kontrollida ja osa kala müüakse lihtsalt mustalt maha.”

2003. aasta limiidid on nii väikesed, et ei jätku meie enda tööstustele, hindab Esta. Dagomaril on 12 laeva, kaks neist on ostetud Murmanskist – nende võimsus on 390 hobujõudu ja ülejäänud on 300hobujõulised.

Saaremaa firma Kaabeltau OÜ juht Mihkel Hundres: See jutt ajab naerma, et suured laevad tapavad noort kala rohkem. Meie laevad on ainult kolm meetrid pikemad kui need 300 hobujõulised traalid. Me lihtsalt investeerisime kunagi Ühispanga ja Hoiupanga abil uude tehnikasse. Me oleme investeerinud külmhoonetesse. Meil on ka inimesed tööl. Loomulikult võitleme oma õiguste eest," selgitab Hundres.

Läinud nädalal ajasid konfliktid Kalurite Liidu lõhki. Suurtraalide mehed tegid oma ühingu. "Ega me Kalurite Liidust kohe välja ei astu, sest maksud on makstud," ütleb Esta.

Hundres on kriitilisem. "Astume välja ja liitume Kalaliiduga. Vaata kui hea on põllumeeste elu. Kui vihma ei saja makstakse toetust, kui uputab makstakse toetust. Aga meil kaluritel on ainult mured."

Dioksiinihirm

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Enno Kobakene viib jutu kiiresti uuele probleemile: “Alati on püügivõimsusi piiratud, kuid täna on suurim oht räime võimalik dioksiinisisaldus.”

Kevadises räimes on dioksiin alla lubatu, kuid on hirm, et sügisese, rasvasema räime dioksiinisisaldus on üle lubatud piiri.

Dioksiin on äärmiselt mürgine orgaaniline ühend, mis tekib mõningate herbitsiidide sünteesimise ja kloori sisaldavate aromaatsete ühendite põlemise käigus.

Probleemi käsitleti ka Eesti ja Ukraina presidentidei kohtumisel, sest Ukraina on suurimaid Eesti konservide ostjaid. Kas põhjus on üldises reostuse kasvus või Läänemere põhja maetud keemiarelvas, Kobakene öelda ei oska.

Musta mere kalurite lobby tõttu on dioksiini probleem läinud teravaks.  Viimased tahavad vabastada turu Balti kalast.

Eesti võib tuleval aastal püüda 26 037 tonni räime. Kui palju see sisaldab vähki tekitavat surmavat mürki, tuleb küsida teadlastelt.

Eesti kalakvoodid

Kilu 31 930 tonni 

Räim 26 037 tonni

Tursk 1335 tonni

Lõhe 14154 tükki

Koger vallutab turgu

Kuna Läänemere vesi jääb üha magedamaks, tungib merre tavaline tiigi ja rabajärve kala koger. “Kogre, eriti hõbekogre arvukus on suurenenud. Seda põhjustavad soojad suved ja kogre looduslike vaenlaste – ülejäänud kalade edukas väljapüük," kinnitab professor Toomas Saat.

Rääkimata Pärnu lahest ja Matsalu lahest, on koger jõunud juba Soome lahte, kinnitab Saat

Kalurite sõnul on Liivi laht ja Haapsalu laht kokre täis. Tema sattumine võrkudesse aga ei tee kalureid õnnelikuks, sest kogre kokkuostuhinnad on madalad.

Mereinstituudi teadlaste sõnul saabus varem suhteliselt rütmiliselt Atlandi ookeanist Läänemerre soolane ja puhas vesi. Kuna soolast vett ei ole juba mitmeid aastaid peale tulnud, siis ähvardab merd soostumine. Ja seda naudib peamiselt ainult koger.