Miks mitte lennukiga?

Kui aeg hästi planeerida ja lennukid ei hiline, väljalennuajad klapivad, on võimalik mõne tunniga olla Norras kalal. Nii ka seekord, kui plaanisime pikka nädalavahetust veeta ja meeldivalt puhata. Kui sõber Gregil poleks pagas kaotsi läinud, oleks kõik olnud veelgi toredam. 

Meie seltskond oli jagunenud kaheks. Kolmekesi lendasime ja sõber Kaido tuli auto ning poistega läbi Rootsi, kuna tal oli tee peal ka töisemaid asjaajamisi. Autoga lahkusid nad juba kolm päeva varem, et rahulikult sõita. See tegi lennukiga tulijate reisimise ka lihtsamaks, sest lennureisile ei pidanud suuri ja raskeid asju kaasa tarima. 

Tavaline on see, et ridvad on pikas tuubis, ning alati tuleb need anda mittestandardse pagasina ning kättesaamine on samasugune. Lennujaamast sõitsime buss-praamiga sadamasse, kus juba ­ootas Frode – me norrakast sõber, kes meid maja juurde sõidutas. 

Kohe merele

Pärast kottide, toitude, ritvade ja varustuse autost väljakandmist tõmbasime veidi hinge. Oleme ikka mõningase proviandi kaasa võtnud ja loomulikult kõik joogid, sest hinnad on sel maal ülearu kõrged. arutasime oma tegevuskava ja seadsime kalapüügiks asju valmis. 

Juba varustusega tegeledes lähk nahk märjaks – arvasin algul, et see on kalastus-erutusest, kuid kraadiklaasi nähes tuli välja, et riietus, mis tavapäraselt kalastusel kaasas oli, osutus ilmseks liialduseks. Peagi liuglesime üle vee. Frode oma pere ja paari sõbraga ühes paadis ja meie teises. Olime hommikul kell seitse välja lennanud Tallinnast ja nüüd olime pool kaks merel kala püüdmas. Püüdsime alguses maja all juba varem tuntud kohas makrelli, mida tuli piisavalt. Püüdsime parasjagu niipalju, et seda lõunaks valmistada, ning veidi veel, millega plaanisime krabimõrdade kotid täita. 

Tavaliselt olemegi kalapeade või pindmiselt lõigutud kaladega ning roogudega neid täitnud, et krabid aroomist ajendatult kohale roniksid. Algul ei plaaninud saada midagi kopsakamat, kuid saime umbes 3kilose merekuradi, 2kilose kasskala ning mõned tursad, mis olid nii 1,5kilosed. 

Esimene kalapüügist tulenev adrenaliin käes, läks ka kõht tühjaks, sest viimane toit oli lennukist. Osa rahutust sai siiski välja elatud. Pealegi oli merel tuulevaikne ja 30kraadine palavus, mida varem Norras polnud meist keegi kogenud.

Toidu pärast muretsema ei pea

Maja juurde tagasi jõudes otsisime varjulist kohta ja kustutasime janu suurepärase valge kuiva veiniga, mida olime kaasa toonud. Greg tegi kiirelt värske makrelli roa ning veini ja värskest kalast toitu nautides imetlesime vaadet, saades jahutust vahest liiga harva puhuvast nõrgast tuulest. 

Oli sarnane tunne, nagu oleks olnud Rivieral. Kõik klappis, toit, vein ja kuum ilm. Pärast toitude ja jookide nautimist otsisin kergemaid riideid, et uuesti suunduda kalastama. Nagu varemgi, olime kaasa võtnud vaid soojad riided, sest mõni aasta tagasi augustis läksid käiku kõik paksud talvised riided. Seekord oli kõik teisiti. 

Saagiks saime portsu ilusat turska ja saidat ning hulgaliselt makrelli. Valge kala sai püütud õhtusöögiks. Makrellidest lubasin hommikusööki teha. Järgnevate päevade jooksul kalapüügil kõik kordus. Saime piisavalt erinevaid kalu, lisaks krabid. Sai neid nii kohapeal söödud kui ka termokottidega koju kaasa toodud. Kalastusreis kujunes nagu alati edukaks.

Varustusest, mida on mõistlik kasutada Norras paadist püügil

Esmalt on vajalik mereritv, mis ei pea olema pikk, oluline on, et see on mõeldud raskemate lantidega püügiks. Ritv võiks olla keskmise paindega ja kaalult mitte väga raske. Ridvale tuleks kinnitada multiplikaator või inertsivaba rull, millel ise kasutan 0,25 nööri, nööri otsa pöördlaga lõks, mis võiks olla suurem ja tugevam. 

Makrelli, väiksema saida, tuulehaugi ja heeringa püügiks saab kasutada püügirakendust, kus tamiilist rakenduse küljes 1–6 konksu. Erinevaid kalu meelitatakse ligi sulgede, läikivate karvade või mini-kaheksajalgadega – vahel vaid kuldse või hõbedase konksu ja riisitera-suuruse pärliga. Kui pole plaanis väikseid kalu püüda, olen kasutanud vaherakendust, kus suuremate konksude küljes kummikalad. Sellise rakenduse viib põhjani suurem ja raskem lant. 

Landi kaal sõltub tuule tugevusest ja hoovusest. Kui lant on kerge, siis võtab landi põhja jõudmine palju aega, kuid seda tirgutada on kerge. Kui lant on raske, siis on tirgutada väga energiakulukas, kuid see-eest jõuab lant kiiresti põhja. 

Tüüpiline, et uues kohas on esimesel põhja jõudval landil koos rakendusega kõige suurem tõenäosus kala saada. Kõik konksud peaksid olema üle teritatud ja painded üle kontrollitud. Kala püütakse tirgutades ehk rakendust teatud sügavuseni lastes ja perioodiliselt rakendust üles hüpitades. Olgu see 10 või 200 meetri sügavusel. Väidetakse, et suured kalad on põhja ligidal, kus need jahivad söögiks väikseid kalu, vähilaadseid, kaheksajalgu jmt. Suurte kalade toit pole aga ainult põhjas, vaid vastavalt veekogule, hoovusele, veetemperatuurile, nähtavusele ja jahiobjekti liikumistele.