Kanada minister Peter Van Loan on hobieestlane

Ema poolt eestlane Peter Van Loan tunnistab, et kuigi Eesti kultuuri peab ta ka enda omaks, on tema juured juba liiga tugevasti Kanadas kinni.

Kanada konservatiivse valitsuse parlamendiasjade juhi ja demokraatliku reformi ministri Peter Van Loani positsiooni tähtsust näitab tema suur ja avar kabinet, mis asub auväärses kohal Peace Toweri kõrval parlamendi peahoones, uhke vaatega kesklinna poole.
Kuid kõige olulisem on see, et üle Kanada suhteliselt vähetuntud Peter Van Loan on konservatiivide peaministri ­Stephen Harperi usaldusalune ja praegu väga tähtsal ja keerulisel tööpostil parlamendis. Näiteks on Senati reformimine, peaministri selle talve üks prioriteetteemasid, turvalise karumõmmi välimusega Van Loani ülesanne.
Kuigi Peter Van Loani eestlus kultuurilises mõttes on marginaalne – ta ei räägi eesti keeltki –, tegi ta poliitikuna läinud aastal kaks visiiti Eestisse. Just sellepärast jätavad väliseestluse tulevikudilemmad – olla või ei – Peteri külmaks. Ta naerab vabandavalt, kui ütlen, et eestlaste kogukond Kanadas laguneb ja eestlased kanadiseeruvad.
“Jah, vaata mind,” ütlevad ta vabandavalt ülestõstetud käed.
 
Kui palju eestlasi teie valimisringkonnas York-Simcoe’s on ja kas kõik valivad konservatiive ehk siis teid?
Seal elab umbes 200 eestlast. Nad ütlevad küll, et valivad mind, aga kes teab... (Naerab) Ma seda täpselt muidugi ei tea.
 
Kas teil on Eesti pass?
Ma saaksin taotleda küll, sest mu ema Malle oli eksiilis Eesti kodanike laps. Aga ma ei ole Eesti passi taotlenud. Ma ei ole kasutanud valimisõigust ega ole hääletanud Eesti parlamendivalimistel. Mul on ainult Kanada pass.
 
Mida arvate eesti ajaloost ja selle tõlgendamisest tänapäeval? Te ju teate pronkssõduri saagat?
(Püüab kaamerasse naeratada ja räägib vaid mokaotsast): Jah, ma käisin ju suvel Eestis ja see kõik oli juulikuus veel vägagi silmatorkav.
 
Tihti tõstatavad vene poliitikud rahvusvahelistel kohtumistel küsimusi, nagu tõstaks Eestis pead natsism. Mis on Kanada seisukoht selles küsimuses?
(Mõtleb) Ma ise ei ole sellistesse situatsioonidesse sattunud. Kanadalased ei tea teie ajalugu nii täpselt. Ja eks need parlamendisaadikud, kes sellistesse olukordadesse satuvad, kujundavad seisukoha kui üksikisikud, lähtuvalt oma tõekspidamistest.

Kui teie eesti keel oleks olnud parem, kas oleksite Eestisse tagasi läinud nagu mõned väliseestlased 15 aastat tagasi? Ehk oleksite hoopis teie praegu Eesti president?
Ei, seda ma küll ei arva. Meie kodu oli eesti mõjude all, kuid me pidasime ikka Kanadat oma koduks. Ma mäletan end lapsena vanaema käest küsimas, kas ta pöörduks kunagi Eestisse tagasi, kui Eesti vabaks saaks. Vanaema ütles ei: “Me oleme oma päritolu peale uhked, kuid meie kodu on nüüd Kanada.” Sellepärast suunasid vanavanemad mind pigem prantsuse keelt õppima kui eesti keelt. Meie juured on nüüd kõvasti Kanadas kinni. Eesti kultuuri pean ka enda omaks, kuid Eesti ei ole mulle kodu.
Vaira Vi?e-Freibergal näiteks oli hoopis teine situatsioon. Lätis olid tema juured ja ta läks tagasi. Mul on näiteks ka väga vähe sugulasi Eestis järel (SL Õhtulehe ajakirjanik Jaan Väljaots on üks neist). Me käime sugulastega perekondlikult läbi, aga mu kodu on ikka siin.
Pealegi, Eestil läks üleminekuperioodil isegi väga hästi. Teie uue põlvkonna liidrid – Mart Laar, näiteks – olid väga edukad ja viisid läbi suured ühiskondlikud muutused. Sama on lugu kaitseväes: Eesti ehitas oma kaitseväe üles nullist ja see on hea, sest saite paljusid vigu ennetada. Teil on parim kaitsesüsteem noorte läänelike riikide seas. Kanadalased hindavad teie panust Afganistanis kõrgelt, eesti mehed on ju koos kanadalastega Kandaharis. Arvestades Eesti väiksust, olete tublisti panustanud.
 
Kas olete kohtunud praeguse Ees­ti presidendi Toomas ­Hendrik ­Ilvesega?
Kohtusin Ilvesega Eestis Lennart ­Meri matustel ja oleme paaril korral veelgi kohtunud. Ta on presidendina Eestile väga hea valik. Minu teada on ta lapsena käinud ka eesti Jõekääru suvelaagris, mis asub Edora linnakese lähedal. See on just minu valimisringkond praegu!
On märkimisväärne, et kolmel Balti riigil on presidendid Põhja-Ameerikast ja et nad kõik on ka Kanadaga kokku puutunud. Vaira Vi?e-Freiberga on muidugi Kanadas õppinud ja töötanud ülikoolis. Ta õppis muuseas minu emaga koos psühholoogiat. Ka Toomas Hendrik Ilves töötas mitu aastat Vancouveris, ja Leedu president Valdas Adamkus on omal ajal töötanud Rahvusvahelises Ühendkomisjonis, mis on USA ja Kanada ühine organisatsioon Suur-Järvistu haldamiseks. Ta töötas ju varem keskkonnaministeeriumis USAs.
 
Huvitav, miks sai Eesti ainukesena Euroopa Liidu uutest riikidest viisavaba reisimisvõimaluse Kanadaga? 
Sellega oli nii, et varem vaadati kõiki uusi ELi liikmeid ühes grupis, kuid veel opositsioonis olles tegime ettepaneku, et vaadata kriteeriumide täitmisi üksikute riikide kaupa. Eesti valitsus töötas väga hästi meie nõudmiste täitmisel, et saaksime viisavaba suhtlemise sisse viia. See oli natuke ping-pongi-efekti moodi: kui ühed nõudmised said täidetud, tulid uued. Kuid Eesti valitsus töötas aktiivselt ja täitis vajalikud nõudmised. Ma arvan, et ka Läti täidab lähitulevikus meie nõudmised viisavabaks režiimiks.
 
Kanada konservatiivid on nüüd aasta jagu riiki valitsenud. Ja teil isiklikult oli superedukas aasta. (Vaata elulookirjeldust – Toim.)
Tõepoolest võib aastat edukaks pidada, kui mitte arvestada seda, et ma kukkusin augustikuus aknaid värvides redelilt alla. Ma käisin kolm kuud karkude ja kipsiga. Haiglas pandi mulle alguses valediagnoos – lubati kõndida, aga vist ei oleks tohtinud. Nüüd võib juhtuda, et ma jäängi lonkama. Aga aasta on professionaalses mõttes tõesti väga edukas olnud, ja ka väga kiire on olnud. 
 
Mis on eelolevate valimiste peamine teema?
See on väga tähtis küsimus. Valimistel peavad kanadalased otsustama, millist liidrit nad enam usaldavad: kas Stephan Harperit või Stephane Dioni (liberaalide uut ja rohelise mõtteviisiga liidrit). Liberaalide toetus on jälle langenud ja nad on nüüd meist paari protsendipunkti võrra maas, seega, kui mina oleksin liberaal, mina valimisi ei tahaks.

 

Peter Van Loani elulugu

 

• Pere: hollandlasest isa ja eestlannast ema lahutasid, kui Peter oli väike. Kodune keel oli saksa keel.
• Haridus: erialalt jurist, bakalaureus politoloogias ja geograafias, magister rahvusvahelistes suhetes ja planeerimises.
• Parteilisus: kaheteistkümneaastaselt parteiga liitunud Peter Van Loan pidas hiljem neli aastat Ontario Progressiivse Konservatiivse Partei esimehe ametit. Esimest korda valiti Van Loan parlamenti 2004. Tema valimisringkonnas York-Simcoe’s on suvekodud ka paljudel eestlastel. Olevat võimas vaatepilt, kui Simcoe järve äärsetel suvilatel lehvivad ridamisi sinimustvalged.
• Karjäär: alates konservatiivide valimisvõidust mullu jaanuaris on Peter Van Loan pidanud parlamendi alamkojas ja valitsuses ühtejärge kõrgeid ameteid. Läinud aasta jaanuaris sai temast välisministri parlamendisekretär. Ta käis selles ametis kaks korda Eestiski. Nelja kuu eest kutsuti Peter Van Loan valitsustevaheliste suhete ja spordiministriks. Käesoleva aasta esimestel päevadel edutas peaminister ta demokraatliku reformi ministri ja valitsuse parlamendiasjade juhi ametikohale.
• Perekonnaseis: seni vallaline Peter kavatseb eeloleval suvel abielluda elukaaslase Cheryliga. Paar kihlus läinud juulis Tallinna vanalinnas.