“Tuleb välja, et õige inimene,” ütleb ärimees Valdo Randpere, Kaia Kanepi kunagine mänedžer. “Kas tead, ma ei saanud pool ööd magada. Adrenaliin oli nii üleval, süda kloppis, mõtlesin sellele mängule. Veel täna hommikul arutasime sõbraga tund aega seda mängu.”

Randpere, nagu tuhanded teised tennisehuvilised, jälgib praegu Eurospordi vahendusel USA lahtisi meistrivõistlusi. See on üks neljast kõige prestiižikamast tenniseturniirist. Neil turniiridel on kõige vingemad auhinnarahad, kõige rängem konkurents.

Mäng, mis Randperel une võttis, toimus meie aja järgi esmaspäeva õhtul. Kaia, kes laupäeval oli enesekindlalt pannud paika maailma viienda reketi serblanna Jelena Jankovi?i, oli vastamisi ­Yanina Wickmayeriga.

Internetikommentaatorid, meie aja suurimad spordiasjatundjad, on saanud ligemale poolteist tundi ohkida, kiruda ja sõimata, sest Kanepi on esimese seti kaotanud kuivalt 0 : 6 ning teises taga 2 : 4. Vastane on väge täis, Kaia mäng ­näikse käest minevat. Ent siis lööb Eesti tennisist järjest kaks serviässa, võrdsustab seisu ning lõpuks, kiires lõppmängus paneb oma paremuse maksma. “Võit kiires lõppmängus, see näitab klassi,” sedastab Eesti tennise grand old man ­Toomas Leius. Kolmanda seti võidab Kanepi juba lõdvalt. “Kaia läks alguses pisut vale plaaniga mängima. Pärast kohendas seda ja pani ennast maksma,” ütleb Leius.

Kaia ise tänab pärast mängu õnne, et kõige kriitilisemal hetkel löögid kõige paremal moel õnnestusid. Tema esimene treener Tiit Kivistik möönab, et õnne tõepoolest oli. “Aga see õnn tuleb endal välja teenida.”

Kuid mis roll on kõige selle juures härra Karjusel? “Fantastiline roll,” ütleb Leius.

Seda küll. Aga Kaial on olnud viimastel aastatel treenereid, kelle puhul saab öelda, et tegu on maailmas tuntud tegijaga.

Rakverest pärit Karjus pole mängijana tuntud ega treenerina kuulus. Ja ometigi me näeme taas enesekindlat Kaiat, kes keerulistes seisudes suudab mänge enda kasuks pöörata. Me näeme, et ta on väljakul emotsionaalne, elav ja julge.

Ta on tänavu võitnud ühe väga kõrgetasemelise turniiri Palermos (esimene WTA sarja turniiri võit karjääris), alistanud esikümne mängijaid, jõudnud maailmakuulsal Wimbledoni turniiril veerandfinaali ning vähemalt sama kaugele nüüd USA lahtistel.

“Silveril on olemas see, mida väga paljudel pole – tenniseintelligents. Ta tunneb ja näeb selle mängu juures olulisi asju,” märgib Leius.

Eesti tennisenaiskonna peatreener Rene Busch ütleb, et Karjus, keda ta hästi teab, on tennisefanaatik selle sõna kõige paremas tähenduses. Fanaatik ses mõttes, et huvitub tennisest, loeb tennisest ja arendab end selles vallas. Elab tennisest ja tennisele 24 tundi ööpäevas. Aga mis peamine, tema kujul on Kaia leidnud lõpuks ometi inimese, keda ta usaldab, kellega tal lõpuks ometi klapib.

“Ma ei usu, et Silver mingeid erilisi ja ennekuulmatuid tennisetõdesid õpetab. Kaia ju teab seda mängu. Pigem ütleb ta õigel ajal, õige tooniga, õigeid asju. Sellest piisab. Geniaalne on tihtipeale lihtne.”

Ka treener Kivistik ei omista Karjusele enneolematut tennisetarkust. “Pigem on ta aidanud Kaial leida eneseusu, usu sellesse, et ta suudab mängida suurt mängu. Oma mängu. See on väga oluline.”

Tennisemaailma telgitaguseid hästi tundev Margus Uba ütleb, et see polegi teab mis erakordne juhus, kui maailmatasemel mängiva tennisisti lähimaks abiliseks-treeneriks on keegi, kes tennises pole teab mis suur nimi, näiteks paljudel mängijatel on treeneriks-abiliseks nende ema või isa.

“Psühholoogiline valmisolek, vastasest mentaalselt üleolek, võime kannatada, oma hetke ära oodata – need on asjad, mis väga suurel määral otsustavad sellisel tasemel turniiridel mängude saatuse. Ja on väga oluline, et mängijal on sel hetkel kõrval keegi lähedane, kes suudab just vaimsel tasemel mängijat toetada.”

Küllap nii on. Silver Karjus on õige mees Kaia taustal, kui vaadata meie esitennisisti edenemist sel aastal.