Advokaat Oliver Nääs (Lextal): Usutavasti kohtunike veendumus, et konkreetsel juhul oleks olnud ebaõiglane jätta isik talle etteheidetud teo eest karistamata.

Peaprokurör ja karistusõiguse assistent Andres Parmas (väljendab oma isiklikku seisukohta Tartu ülikooli õppejõuna ega esinda siinsel juhul prokuratuuri): Riigikohus on ikka olnud mõneti ettearvamatu. See, et mingi kaasus on iseenesest väheoluline, ei tähenda, et õigusliku pretsedendi loomiseks ei pruugiks see olla kolleegiumi arvates just sobiv.

Nii nt pani omal ajal Riigikohtu üldkogu bussijänese asjas (Eiche) jala maha ja selgitas, et riik ei või tuumikfunktsioone outsourcida eraettevõtjatele; samuti iseenesest tühise ulatusega kaasuses (Brusilov) pandi paika jõustunud vangistusliku karistuse korral kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu reegel ja täiesti kärbeskaallas-asjas (liiklusväärtegu, tagant otsasõit) leiti, et võimalik on ka see, et mõlemad teos osalenud isikud on süüdi ja ka kannatanud üheaegselt.

Avalehele
107 Kommentaari
Loe veel: