Araabia keele ja kultuuri loenguid on ta lugenud ka kapo töötajatele ning on pidanud esitama kapole oma araabia keele õpilaste nimekirju. Praeguseks on Kattri ja Maja vahel töösuhe katkenud. Kattri on elanud Marokos, Tuneesias, Egiptuses ja Süürias, olnud marokolasega abielus, kandnud kaua kombekohast pearätikut ja läbi elanud eluetapi, mil arvas, et pole siia Eestisse ühti vaja teist värvi võõraid oma kebab-house’idega.

Sa ei tee enam koostööd Kaitsepolitseiga. Miks?

Paar aastat tagasi istusime ühe mu õpilasega, kes hakkas Iisraeli sõitma, restoranis ja ma avastasin, et loen talle sõnu peale: ole seal hästi ettevaatlik, sind võidakse ära kasutada, sulle võidakse midagi kotti sokutada. Õpilane küsis, kas ma tõesti arvan, et kõik moslemid on terroristid. See oli võtmekoht. Jäin mõtlema, kas ma tõepoolest tahan elada ülejäänud elupäevad arvates, et kõik moslemid on terroristid. Ma ei tahtnud, sest tegelikult ma nii ju ei arva. See, et ma seda inimest hoiatasin, näitas, et olin juba sellise paranoilise suhtumise mõju all.

Mille eest sa teda hoiatasid?

Kui inimene läheb esimest korda Lähis-Itta, siis esimene kokkupuude selle maailmaga loeb palju. Ka mina olen kunagi arvanud, et nad on vaesekesed, neile õudselt kaasa tundud. Kui sa oled näiteks 23aastane ja leiad, et pead parandama maailma, siis sa oled soe ja valmis, et sind kuskile organisatsiooni tõmmata, anda sulle kätte mingi tiksuv asi.

Või näiteks mina ise oleksin potentsiaalne kontingent ärakasutamiseks: olen valmis igaühega maha istuma, veini jooma, maailma asju arutama, ma ei paneks tähelegi, kui mulle midagi pükste tagataskusse sokutataks. Selliste olukordade eest ma hoiatasin oma õpilast.

Jälgimine kõlab küll ebademokraatlikult, aga kui midagi peaks juhtuma, siis küsitaks kohe, kus olid kapo silmad-kõrvad.

Kapo teeb oma tööd. Küsimus on, kui kaugele sellega minna. Kui mu tuttav jordaanlane kolis Eestisse oma naise juurde, kutsuti ta peagi välja kaposse. Siis mõtlesin küll, et mis riik see meil on. Ma saan aru, et silma võib peal hoida, aga kui tavainimene, korralik ärimees, kutsutakse välja, siis tunneb ta end kurjategijana. See vihastab.

Kord kutsuti mind ühte Lõuna-Eesti linna islami kultuurist loengut pidama. Kuulamas oli ka üks kohalik proua oma iraaklasest väimehega. Järgmisel päeval helistati mulle kapost ja küsiti, mis me selle mehega rääkisime. Nad teevad oma tööd päris operatiivselt.

Ehk et kapo pingutab üle?

Nende suhtumine on tohutult negatiivne. Hoitakse silm peal ka neil inimestel, kes õpivad araabia keelt. Juhtus, et üks õpilastest oli migratsiooniametnik. Kapo uuris, miks temasugune inimene üldse araabia keelt õpib. See oleks nagu paha.

Minu kaine mõistus ütleb, et Eesti on niivõrd vähetähtis riik, kuhu terroristidel pole mõtet ressurssi raisata. Kui mingi rühmituse liige paneks siin näiteks Viru keskusse pommi, siis see vaevalt ületaks rahvusvahelise uudiskünnise.

Kas see tähendab, et kõik, kellel on olnud pikemaajalisem kokkupuude mõne araabia riigiga, on kapo huviorbiidis?

Kindlasti on. Kui keegi taotleb nendest riikidest siia viisat, siis kõigepealt saadetakse päring kaposse, kas tohib sellele inimesele viisat anda. See oleks nagu kuritegu, kui sa selle maailmaga suhtled.

Ma olen täiesti kindel, et ka minul hoitakse silm peal.

Mis nende vestluste sisu on?

Oletan, et toon on pigem ettevaatlikkusele kutsuv: teid võidakse pahaaimamatult näiteks rahapesuskeemides ära kasutada. Näiteks Euroopa suurtest islamikeskustest võib saada sooviavalduste blankette: kui sa soovid astuda mõne rühmituse liikmeks, siis võid imaamilt küsida, kuidas seda teha.

Blankett, et palun mind vastu võtta Al Qaida liikmeks?

Oma silmaga olen näinud analoogse Palestiina organisatsiooni blanketti.

Sa oled ise moslemite keskel elanud, kas neil on mingi rassiline joon, mida võiks nimetada terrorismivalmiduseks, mingi kirglikkus?

Ei! Ega terrorismis temperamendi ja kirega pole midagi teha.

Ainus koht, kus see käib temperamendi ja kirega, on Palestiina. Mujal on ikka organisatsion, kus sa saad oma töö eest tasu.

Enamasti leiavad Eesti naised endale moslemitest mehed, mitte vastupidi. Miks?

Tean vaid ühte juhtumit, kus Eesti mees abiellus Iraani naisega. Eesti mees ei saagi mujalt naist võtta, sest ma pole mujal maailmas näinud, et naised nii väga püüaksid mehe meele järgi talitada.

Statistikat küll pole, kuid tundub, et suurem osa naisi lahkub siit pärast abiellumist mehe kodumaale.

Kas nad ikka lähevad? Pigem tahavad mehed siia tulla. Eestis on lihtsalt majanduslikult parem elu.

Liiatigi on haritud naisel seal igav elada: kirjaoskamatus on kuni 80 protsenti, raamatute tiraažid väiksed, meelelahutusvõimalusi vähe.

Vanemkomissar Andres Kahar, mis on kapo huvi eesmärk?

Kõigepealt täpsustus: teieni jõudnud teave, justkui tegeleks kaitsepolitsei moslemiperekondade jälgimisega, ei vasta tõele. Selliseks jälgimiseks puudub tarvidus.

Üks kaitsepolitseile seadusega pandud ülesandeid on teabe kogumine ja töötlemine terrorismi, samuti selle rahastamise ning toetamise ennetamiseks ja tõkestamiseks.

See tähendab, et kaitsepolitsei teeb jõupingutusi tõrjumaks kõikvõimalikest ekstremistidest lähtuvaid ohte nii Eesti riigile kui tema elanikele. Ilmselt ei ole uudis, et tänapäeval on üheks suuremaks terrorismiohu allikaks radikaalsed islamistlikud terroristlikud rühmitused/organisatsioonid. Ennetamaks radikaalse islami levikut ning tõkestamaks terroristlike islamistlike rühmitustega seotud isikute saabumist Eestisse, peame kindlasti olema kursis siinses moslemikogukonnas toimuvate arengutega ning omama teavet Eestisse elama asuvate islamiusuliste isikute kohta.

Kaitsepolitsei ei pea statistikat selle kohta, kui palju eesti naisi on abielus moslemiga. Küll aga ulatub ametile teadaolevalt viimase kümne aasta jooksul Eestisse elama asunud islamiusuliste riikide (Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Aasia islamiusulised riigid) kodanike arv mõnesajani, neist suur osa on abielus Eesti kodanikega.