Eesti vastuluure uurib juba üle poole aasta ulatuslikku Vene ja Valgevene päritolu hävituslennukite ja helikopterite varuosade illegaalse transiidi juhtumit, mille otsad viivad idanaabrite juurest Hiinasse, Malaisiasse ja Bangladeshi. Et juurdlus riivab riikidevahelisi suhteid ja rahvusvahelist julgeolekut, on märkimisväärne osa sellest kaetud riigisaladuse looriga.

Detsembri lõpus saabus Hiinast Eestisse tagasi üle 200kilone pakk. Dokumentide järgi sisaldas see autovaruosi, kuid kinnitamata andmetel ei tuldud neile sihtkohas järele ja pakk tagastati tavapärases korras saatjale. Paberite järgi oli kauba saatja peamiselt autode remondi ja varuosadega tegelev Tallinna firma Ledoviin.

Kui pakk kontrolli käigus avati, tulid sealt välja regulaatorpump ja regulaator, mis on mõeldud Vene hävituslennukitele SU-27 ja SU-30, ning Vene päritolu õppereaktiivi L-39 kütuseregulaator. Kui viimati mainitud masinat sõjategevuses ei kasutata, siis SUd ehk Suhhoid on peale Venemaa kasutuses ka näiteks Hiina ja Vietnami armees. Uuena on sellise õhumasina hind umbes 400 miljonit krooni.

Eesti seaduste kohaselt on sõjatehnika ja selle osad strateegiline kaup, mille sisse- ja väljaveoks on vaja eriluba, milliseid annab välisministeeriumi juures töötav komisjon. Prokuratuur algataski kriminaalasja karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis räägib strateegilise kauba grupiviisilisest salakaubaveost ja näeb võimaliku karistusena ette kaks kuni kümme aastat vangistust.

Smugeldajate paradiis
Strateegiliste kaupadega seotud kriminaalasju uuriva Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Kadri Välingu sõnul oli kaitsepolitsei juba enne Hiinast tulnud saadetise sissekukkumist saanud vihjeid õhumasinate osade smugeldamisest Eesti kaudu. Milliseid täpselt, ta ei ütle. Nii on lõviosa Ekspressi esitatud küsimustega, sest kibe uurimine prokuröri sõnul alles käib.

Detsembris Hiinast tagasi tulnud saadetise dokumentides oli kontaktisikuks märgitud Aare Piire. Neli kuud jälgis kaitsepolitsei salaja 36aastast Piiret, kes kinnistusregistri andmeil omab maja Tiskres, et 19. aprillil tema ja veel neli kahtlusalust korraga kinni nabida. Kõik nad on puhta minevikuga ja varem kriminaalkorras karistamata. Neist üks on praegu vaba, teised kuni kuueks kuuks eeluurimisvanglas.

Salakaubaveo sõlmpunkt oli Tallinna lennuvälja lähedal tollimaakleriteenuseid osutav AS Essenta, mille katte all sõpruskond kriminaalset kõrvaläri ajas. Hetkel on vahistatud Venemaa-suhetega tegelenud Essenta müügimänedžer Eduard Kurbatov (37), keda peetakse salaveorühma juhiks. "Kurbatov hankis meie firmale kliente ja kontakte," iseloomustab Essenta juhataja Janek Valtin. "Ta on hea müügiinimene."

Türmis on Essentas töötanud endine politseinik Dmitri Sepa (39). Politseiametist täpsustatakse, et mees töötas inspektorina liikluspolitseis ja lahkus korravalvurite ridadest kümme aastat tagasi omal soovil. Sepa oli tollilao turvaülem. "Kuna jumal andis inimestele käed, millel on küüned enda poole, siis Sepa kontrollis, et ei toimuks vargusi," selgitab firma juhataja ekspolitseiniku rolli.

Kurbatovit ja Sepat peab riiklik süüdistaja afääri võtmetegelasteks. "Nemad olid kahtlustuse kohaselt salaveo organisaatorid ja kontaktis varustajatega," märgib prokurör Väling. Mõlemad teenisid kunagi ühel ajal N Liidu lennuväes ja ilmselt just sealt said alguse kontaktid põrandaaluste lennukijuppide hankimiseks.

Kolmas Essentaga seotud vahialune on Nikolai Prohhorov (28), kes juhendas firmas laotöölisi ning peitis süüdistuse väitel vastavalt Kurbatovi ja Sepa juhistele illegaalse kauba legaalse kraami sekka. Skeemiga seotud mehed jõudsid enne tabamist firmas töötada pisut üle aasta.

Zombifirma

Neljas vahialune Aare Piire töötas aastaid tollimaakleriteenuseid osutavas firmas Schenker. Ülalnimetatud OÜ Ledoviin, mida ta paberil esindas, lakkas eksisteerimast juba poolteist aastat tagasi. "Kuna ta vedas aastaid meie kaupa, siis ta teadis, et me enam ei tegutse," oletab praegu Ameerika Autoteeninduse OÜ sildi all tegutsev firma omanik Rasmus Schneider. "Ta arvas, et saab vaikselt ja märkamatult Ledoviini juriidilise keha all toimetada."

Et tema loojakarja läinud firma surnuist üles ärkas, sai Schneider oma sõnul teada, kui tema faksiaparaat sülgas tänavu 20. aprillil välja ootamatu kirja tollilaost, kus teatati, et Ledoviini nimele on Finnairi lennuga Hiinast saabunud järjekordne pakk ning paluti sellele järele tulla. Tegelikult konfiskeeris selle 45kilose paki Kapo.

Kui Piire poleks päev varem vahi alla võetud, oleks ta nagu varasematel kordadel saadetise vahelt lõiganud ja Schneider poleks kuritarvitusest teada saanud. "See oli nagu välk selgest taevast," möönab Schneider. "Kui kuulsin, et ta on kinni võetud, olin juba tõsiselt närvis ja kartsin, et nüüd tullakse ja viiakse mind kusagile nädalaks seletusi andma."

Ülekuulamistel on Piire väitnud: võtsin, jah, kauba oma nimele, sest tegu pidi ju olema autovaruosadega. "Ta teadis väga täpselt, mis asjad need on," pareerib prokurör Väling, kelle sõnul tema valduses olevad tõendid kahtlusi ei tekita.

Viies kahtlusalune on Piire sõber, firmas Transair Logistics töötav 36aastane Heiti Metsoja. Milline oli tema roll ja miks tema vahi all hoidmine vajalik pole, prokurör ei selgita. Ükski meestest pole oma süüd tunnistanud.

24 peidetud kompassi

Kapo puistas aprillis Essenta ladu kaks päeva, aga ei leidnud midagi kriminaalset. Paistab, et salakaubavedajad kasutasid oma tööandjaid ära ja firmasid pole põhjust seaduserikkumises kahtlustada. Essenta juhi sõnul tuli salaveo kahtlus talle täieliku üllatusena. "Ei tahaks tolmu üles keerutada, enne kui kohtuotsus pole tulnud," valib Janek Valtin sõnu.

Tänavu 2. aprillil pidasid tolliametnikud Narvas kinni veoki, mis saatedokumentide kohaselt vedas Bangladeshist Venemaale teel olevaid helikopteri varuosi. Neli kasti helikopteri Mi-17 detaile kogukaaluga 2100 kilogrammi olid dokumentides kirjas, aga vedajal puudus sõjatehnika tarneks vajalik litsents.

Prokurör Väling ei paljasta, kas see episood on tema uuritava kriminaalasjaga seotud. Samuti ei reeda ta, kui palju ja milliseid illegaalseid detaile on uurijad kätte saanud. Küll aga kinnitab ta, et Kapo otsib endiselt taga 24 komplekti Vene helikopteri Mi-17 navigeerimisseadmeid, mis tollidokumentide kohaselt Eestisse jõudsid. Samuti märgib prokurör, et valmis oli pandud uus partii sõjatehnikat Venemaalt Eestisse saatmiseks.

"Need on sisuliselt kompassid ja raadiokompassid, mis õhumasinale installeeritakse," selgitab Allan Oksman, kes juhib Piirivalve Lennusalka, mille käsutuses on üks Mi-8 helikopter. Tema hinnangul on osade allikat ja hinda täpseid asjaolusid teadmata võimatu öelda.

Arvestades, et üks selline kopter maksab umbkaudu 100 miljonit krooni, teevad 24 navigatsioonisüsteemi kokku kena kopika. Paljuski oli just info sellest suurest saadetisest põhjus, miks mehed aprillis vahi alla võeti.

Terroristid, kurjategijad
või vabadusvõitlejad

"Praegu tundub, et see lugu on hirmus üles puhutud," nendib Kurbatovi kaitsja Raivo Bergson. "Mind kui juristi huvitab, kuidas salakaubavedu ära tõendatakse," ütleb Bergson, kelle kaitsealune väidab, et ei teadnud saadetiste sisust midagi. "Miks ja kuidas pidi Kurbatov teadma, et see on strateegiline kaup?"

Hiinast tagasi tulnud partii kujul polnud tegemist esimese katsetusega, raiub prokurör. "Põhjus, miks need mehed vahi alla jäeti, on, et nad võivad toime panna uusi kuritegusid. Kurbatovi puhul on oht, et ta võib ka pakku minna." Kaitsjaadvokaat mainib seepeale, et Kurbatovil on naine ja kaks last ning olid ostetud juuli alguseks piletid Saksamaal toimuvale jalgpalli MMile.

Kauba sihtriigiks märgiti tollidokumentides Hiina, Malaisia ja Bangladesh. See ei tähenda, et seal oli saadetise tegelik lõpp-punkt. Intrigeerivaim küsimus on – kellele pidi sõjatehnika minema. Arvestades kontrabandi iseloomu ja hulka, on hobilendurid välistatud. Samuti on ebareaalne, et mõne riigi armee telliks varuosi põrandaaluseid teid pidi.

Üle jäävad terroristid, kurjategijad või vabadusvõitlejad – oleneb, kelle vaatevinklist vaadata. Üllatav on prokurör Välingu tunnistus, et ta ei tea loo kõiki rahvusvahelisi tagamaid. "Kui me räägime strateegilistest kaupadest, siis suur osa sellest valdkonnast on riigisaladusega kaetud," nendib prokurör, kellel on piiratud riigisaladuse luba.

"Kõiki saladusi ei ole vaja teada, et asjaga edukalt tegelda. Ma tean neid üksikasju, mis on kriminaalmenetluse jaoks vajalikud," leiab Väling, kelle sõnul uurib Kapo tellijate liini edasi eraldi. "Tellijad ei ole puhtad poisid," resümeerib prokurör selle teema.

Mi 17

  • Tootja: Venemaa
  • Loomise aasta: 1981
  • Maksimaalne kaal: 13 tonni
  • Maksimaalne kiirus: 250 km/h
  • Lennukaugus: 495 km
  • Meeskond: 2 pilooti ja 1 pardainsener
  • Kasutuses 22 riigis

Kaheksas sõjatehnika vedu kaheteist kuu jooksul

Viimase aastaga on Eestis ilma eriloata veetud sõjatehnikat kinni peetud kaheksal korral. Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Liis Plakki sõnul on tihti tegemist süütu rikkumisega, mis tingitud lohakusest või teadmatusest. Strat-kaup (nagu tollis seda nimetatakse) võib olla konkreetne relvastus, aga näiteks ka lennukirehv, mida aiakäru alla panna.

Sellest hoolimata algatas kaitsepolitsei kõigi episoodide suhtes kriminaalasja. Kõige rohkem on vastu näppe saanud vastuolulise mainega lennufirma Enimex, kes tabati kahel korral ilma eriloata oma
AN-72 tüüpi lennukitele varuosi importimas. Firma sai 100 000 krooni trahvi.

Lähimineviku suurim sõjatehnika salavedu avastati 2003. aastal Muuga sadamas, kui peeti kinni 34 lasertopograafi ehk pinnasereljeefi ülitäpset mõõdikut, mis olid teel Venemaalt relvaembargo all olevasse Sudaani. Üks seade maksis 100 000 dollarit ehk ligi 1,3 miljonit krooni.

Essenta tollilao varjus käinud sõjalennukite detailide salavedu on uurimise andmetel viimaste aastate ulatuslikem ja süsteemseim. Kas ja kuidas on see seotud viimase 12 kuu jooksul tunduvalt sagenenud strateegiliste kaupade kinni pidamise juhtudega?

  • 2005 mais peeti Narvas kinni Venemaalt saabunud konteiner kopteri MI-8 kasutatud varuosadega, mis pidid jõudma Lõuna-Aafrika Vabariiki.
  • 2005 juulis tuli Narva kaudu Eestisse veok kopteri MI-8 varuosadega, mis olid teel Slovakkiasse.
  • 2005 septembris peeti Tallinna lennujaamas kinni Ukrainast Eestisse saabunud lennuki An-72 mootor, mis oli mõeldud lennufirmale Enimex.
  • 2006 veebruaris üritati Narva kaudu Eestisse tuua 50 lennuki An-72 õhkrehvi, mis olid teel lennufirmale Enimex.
  • 2006 märtsis peeti Narvas kinni Venemaalt tulnud veok kopterite MI-2 ja MI-8 varuosadega, mis olid teel Leetu.
  • 2006 märtsis tabati Luhamaa tollipunktis veok MI-8, MI-2 ja MI-17 tüüpi kopterite varuosadega, sh tiivikutega, mis olid teel Poola.
  • 2006 aprillis peeti Narvas kinni veok kopteri MI-17 varuosadega, mis paberite kohaselt olid teel Bangladeshist Venemaale.

Allikas: maksu- ja tolliamet, kaitsepolitsei, ajakirjandus