Kapo uued lindid: kuidas Reiljan tegelikult parteile raha hankis

Esimest korda Eestis hakkab kohus arutama parteide põrandaalust rahastamist. Kõnealune juhtum pärineb president Arnold Rüütli tagasivalimise kampaania ajast suvel;2006.

Kaitsepolitsei ja Riigiprokuratuur tegid Eesti Vabariigi 90 aasta juubeliks Riigivapi ja Valgetähe ordeni kavalerile Villu Reiljanile ootamatu “kingituse”.

Rahvaliidu endine juht tunnistati kahtlusaluseks lisaks maadevahetuste asjale veel ühes uues afääris. Võimalik, et Reiljan kaotab parlamendisaadiku puutumatuse või loobub sellest just selle loo tõttu. Eeluurimine on lõppenud ning kaitsjad said läinud nädala lõpus toimikud kätte.

Riikliku süüdistaja Triin Bergmanni arvates küsis Reiljan kaks suve tagasi ühelt ettevõtjalt 1,5 miljonit krooni pistist. Ärimehe versiooni kohaselt oli tegemist hoopis sponsorsummaga Rahvaliidu tarbeks. Reiljan eitab annetuse küsimist täielikult.

Sisuliselt tähendab see, et esimest korda Eesti ajaloos hakkab kohus arutama parteide rahastamist. Vastust ootab küsimus, kas poliitikud tohivad küsida sponsorsummasid ettevõtjatelt, kes võimudega äri ajavad, või on sellise rahastamise kujul tegemist kuriteoga.

Seetõttu pole kõnealune kohtuasi oluline ainult Villu Reiljanile ja Rahvaliidule, vaid terve riigi poliitilisele ja ärilisele ladvikule.

Vürtsi lisab loole tõik, et tulevases kohtušõus osaleb mitu tuntud tegelast Eesti eliidist ning avalikkus kuuleb mitmeid piinlikke üksikasju poliitikute, ärimeeste ja ametnike omavahelise suhtlemise kohta.

Salapärased investorid Venemaalt

Lugu hakkas hargnema suvel 2006, kui keskkonnaminister Villu Reiljan tegeles aktiivselt Arnold Rüütli tagasivalimisega riigipea kohale.

Täpselt samal ajal müüs tema ministeerium kinnistut Tallinnas Rävala puiesteel, kus asub nn Tööstusprojekti maja.

Müüki nõustas advokaadibüroo Lextal, mida juhib ambitsioonikas noorema põlve advokaat Tarmo Sild. Sild aitas omal ajal hankida Reiljanil Brüsseli abiraha Eesti veevärkide tarbeks ning sai ministri usaldusaluseks.

Rävala pst 8 oksjonil tegid kõige suuremad pakkumised suurärimees Marcel ­Vichmann ja tema äripartner bussifirmast GoBus Aivo Pärn, kes on tuntud seltskonnaelutegelane Lõuna-Eestist.

Pärn väidab, et esindas mingeid müstilisi investoreid Venemaalt. Maja müüjate arvates mängis aga tartlane Vichmanniga kokku  – Eesti ärimeestel on tavaks teha oksjonitel eri nimede all mitu pakkumist, et saaks võidu korral kallimast pakkumisest loobuda ja kasutada odavamat.

Siin läks asi samamoodi, sest Vichmann ja Pärn panid kinnistu hinnaga kõvasti puusse. Oksjoni võitmiseks piisanuks 100 miljonit krooni odavamast pakkumisest.

Lõpuks ei müünudki ministeerium maja mitte Vichmannile, kes lubas 426 miljonit krooni, vaid Pärnale ja 380 miljoniga. Kuid see käis kõvade tülide ja lennukate hagide saatel ning Silla juhtimisel kasseeris ministeerium lisaks maja müügihinnale nii Vichmannilt kui ka Pärnalt sisse väga suured summad tagatisraha.

Koos tagatissummadega teenis riik 443 miljonit krooni ehk tublisti rohkem, kui Vichmann alguses pakkus. Advokaat Sild oli teeninud riigi huve lausa suurepäraselt.

Advokaat kartis pealtkuulamist

Kriminaaluurimine näitab asju aga hoopis teises valguses. Uurimise andmetel mängis Sild küünilist topeltmängu. Kahtlustuse kohaselt olevat Sild lisaks hinna muutmisele küsinud Pärnalt ka parteile meelehead.

Pärn väidab, et Sild küsis tõesti raha, kuid advokaat oli toonitanud, et see on toetus Rahvaliidule ja rangelt “vabatahtlik”.

Kahtlustuse kohaselt käis algul jutt miljonist kroonist ja hiljem poo leteisest miljonist.

Pärn ja Sild kohtusid Tallinnas eri hotellides ja restoranides, ka hilja õhtul. Kohtumistel tavatses advokaat oma mobiiltelefonist aku välja võtta.

Kuid Pärn oli hädas, sest tema venelastest äripartnerid hüppasid alt ära ja tartlasel puudus raha nii maja ostmiseks kui ka parteile andmiseks. Ja polnud selge, kas Vichmann enam üldse tahab maja osta.

Pärn hakkas vingerdama.

Ja kuna see oli ootamatu, et tuntud poliitiku asemel küsib raha tema advokaat, siis päris Pärn Reiljanilt igaks juhuks üle, kas Silda võib ikka usaldada. Usaldada ­mitte ainult maja müügi detailides, vaid “kõigis” küsimustes.

Reiljan kinnitas, et võib küll.

Muu hulgas sai Pärn Reiljaniga kokku põlevkivikuninga Mati Jostovi matusel.

Ilvese sponsorilt küsiti raha Rüütli kampaaniaks

Lõpuks töötas aeg Pärna kasuks. Ministeerium pidi maja müüma kindlasti 1. septembriks, muidu läinuks tehing lörri. Pärn sai Hansapangast laenu, ostis maja viimasel minutil ära ja müüs peagi Vichmannile edasi.

Reiljan ja Rahvaliit ei saanud tema käest sentigi.

Pärnale tuletati aga meelde, et võlg on võõra oma. Sild palus abi riigi ühelt mõjukamalt kinnisvaraärimehelt, börsifirma Arco Vara nõukogu liikmelt Hillar-Peeter ­Luitsalult. Arco Vara suuromanikud olid Silla advokaadibüroo kliendid. Nende kontorid asusid teine teisel pool tänavat.

Luitsalu rääkis Ekspressile, et lubas Silda aidata ja Pärnale meelde tuletada, et “kohustus” on täitmata. Ta helistas paar korda Pärnale ning korra käis tartlane isegi tema juures kontoris, kuid rääkis seal mingit imelikku juttu, põhiliselt bussiärist. Pooltteist miljonit krooni tal kaasas ei olnud.

Lõpuks viskas Luitsalul asi  üle. “Ütlesin Sillale, et ma enam ei viitsi. See pole minu võitlus, lahendagu ise ära!”

Pärn arutas raha andmist ka Marcel Vichmanni ja Tiit Pruuliga, kes on tema partnerid bussifirmas GoBus. Samuti oli asjast ­teadlik Vichmanni firma tegevjuht Aare Kilp. Raha andmise plaan laideti kohe maha, sest see oli poliitiliselt äärmiselt ebakorrektne. Pruuli upitas parajasti presidendiks Toomas Hendrik Ilvest ja talle oli vastukarva ühegi sendi andmine Rahvaliidule, kes tahtis riigipead teha Arnold Rüütlist.

Septembri keskel sai Pärn Tartus konservitehase kandis Reiljaniga kokku ja ütles otse välja, et tema ei kavatse raha anda. Võib-olla mõni teine kord tulevikus, aga praegu küll mitte.

Parteipealik vastas, et kahju küll, aga eks me siis hiljem näeme, järgmine nädal on ju töörahva püha.

Töörahva püha tähendas Reiljani sõnapruugis Arnold Rüütli tagasivalimist presidendiks.

Lõplikult rauges Pärnalt raha küsimine kuu aega hiljem, kui puhkes maadevahetuse skandaal ja Reiljan astus ministrikohalt tagasi.

Reiljani vastu tõendeid napib

Kõige tähtsam tegelane kolmikust on kahtlemata Villu Reiljan, kuid tema kohta on prokuratuuril ilmselt tõendeid kõige vähem.

Rahaküsimisest räägivad mitmed inimesed, kuid kõige selgemalt on Reiljani vastu tunnistanud Aivo Pärn. Pärn väidab aga, et tegemist ei olnud pistise, vaid lihtsalt poliitilise toetuse küsimisega.

Kui kohus usub Reiljani juttu, tekib küsimus Silla motiivides. Miks tegeles lugupeetud advokaat poliitikutele raha küsimisega?

Sisuliselt taandub lugu küsi musele, kui kvaliteetsed on kaitsepolitsei lindid pealtkuulatud kõnedega ja kuidas kohus neid hindab. Vaevalt et neilt tuleb selgelt välja, et tegemist on meelehea nõudmisega stiilis “kui sina annad raha, siis meie teeme seda ja seda”. Väidetavalt ei räägi Pärn ja Sild lintidel kordagi Rahvaliidust. Sõnad “ülemus” ja “pealik” tähendasid ilmselt aga Villu Reiljanit.

On täiesti selge, et Rävala pst 8 juhtum mõjutab oluliselt maadevahetuse kriminaalasja. See kas betoneerib või murendab arvamust, et Reiljan on teinud sigadusi.

Kellel on mida piinlikku karta?

Kahtlusaluseid on kolm, aga häbi ja ebamugavust tekitab see lugu teistelegi.

Riigiprokuratuur ja infoleke

30. augustil 2006 sai Aivo Pärn hoiatuse oma advokaadilt Daisy Taukilt. Naine saatis esmalt SMSi “ära ise midagi kellelegi anna” ja veidi hiljem rääkis telefonikõnes, et Pärna “sõber on väga tugeva sihiku all”. Riigiprokuratuurist olla Pärna sõbrale “saba taha pandud”.
Ekspeaministri Juhan Partsi elukaaslasena on Daisy Tauk hästiinformeeritud inimene. Tõenäoliselt teadis ta mingist kaitsepolitsei uurimisest, mis oli tol hetkel täiesti salajane.
Kõnest ei selgu, kelle jälitamist naine silmas pidas. Õiguskaitse­organitele on see infoleke väga piinlik.
Tauk ütles Ekspressile, et “sellist jama ei ole võimalik kommenteerida”.

Aivar Pilv ja advokatuuri maine

Aivar Pilv on keerulises olukorras. Advokatuuri esimehena peaks ta tegema kõva lärmi, et kuidas küll võis kaitsepolitsei jälgida salaja advokaat Tarmo Silda. Advokaatide salaja pealtkuulamine on keelatud, eriti kui tegemist on kliendisuhtega. Keskkonnaministeerium oli Lextali klient. Silla pealtkuulamine oli legaalne, loa andis selleks Harju Maakohtu juht Helve Särgava. Pentsikul kombel on tema ökotalunikust abikaasa Juhan Särgava tuntud rahvaliitlane.

Samas kahjustab Silla sattumine sellise supi sisse advokatuuri mainet.

Veelgi komplitseeritumaks muudab loo asjaolu, et Pilv ja Sild kaitsevad üheskoos Reiljanit maadevahetuse asjas. Reiljani ja Silla vahel võib tekkida huvide konflikt, kui näiteks Reiljan väidab, et pole kunagi volitanud Silda Pärnalt Rahvaliidule raha küsima, Sild aga väidab vastupidist.
Segadus tekkis ka kaitsetaktikas. Maadevahetuse asjas rääkisid Pilv ja Sild, et võimud manipuleerivad meediaga.

Rävala pst 8 loo tegi aga mullu detsembris avalikuks Sild ise, kes üritas meediat oma huvides ära kasutada.

Pilv hoidub endistviisi maadevahetuse kommenteerimisest meedias. Ta taandas end ka advokatuuri juhatuses aruteludelt Silla küsimuses.

Arco Vara ja “hea onu mängimine”

Jääb arusaamatuks, miks nõustus suurärimees Hillar-Peeter Luitsalu  mängima postiljoni ehk Pärna 1,5 miljoni krooni suuruse “kohustuse” Sillale edasi andma.

Börsifirma Arco Vara nõukogu liikme Luitsalu jutu järgi polnud tal aimugi, milleks on raha mõeldud. Tema mänginud lihtsalt “head onu”.