Sikupilli kooli koduleheküljel seisab rõõmustav teade. Järgmisest õppeaastast on koolis uus õppesuund: sportlik karate. Esimese-teise klassi juntsudele avatakse karateklassid. Koostööpartnerina reklaamib kool karateklubi Nüke, Eesti vanimat – pealt 30aastase ajalooga klubi.

Eestis enneolematu karatekallaku tõi kooli direktor Villu Mengel, kes möödunud sügisel Pärnumaalt pealinna tuli. Mengel on Eesti karates ajalooline kuju, võitis omal ajal Liidu meistrivõistlustel medali.

Kõik oleks ilus, kui poleks üht pisikest “aga”. Õigemini üht nääpsukest daami. See on klubi Daigo president Olga ­Pallo, kes alustas Sikupilli kooli karate-programmi vastast ristisõda.

Musta vöö välja teeninud naine leiab, et direktor Mengel on talle, tema klubile ja klubi ­paarikümnele õpilasele liiga teinud. “Daigo tegutseb Sikupilli koolis juba 2002. aastast. Meie õpilased on olnud edukad. Veebruaris sain juhuslikult teada, et sügisest asub koolis tegutsema Nüke. Meile isegi ei pakutud võimalust senist koostööd jätkata, vaid valiti vaikselt uus klubi.”

Direktor Mengel on solvunud. “Kahju, et asi võttis emotsionaalsed pöörded. Valik Nüke kasuks oli põhjalikult kaalutud. Esiteks sportlik printsiip – neil on rohkem täiskasvanute tiitleid ette näidata. Teiseks on Nüke rikas klubi. Pole palju neid, kes suudaks kooli varustada 100 000 krooni maksva tatamiga. Kolmandaks – ma lihtsalt usaldan Nüke klubi rohkem. Eriti pärast seda, kui kogesin proua Pallo reaktsiooni teatele, et kool alustab koostööd Nükega. Nad nõuavad ainuõigust koolis tegutsemiseks, aga te saate ju aru, et seda ei saa keegi nõuda.”

Olga Pallol on põhjenduste kohta oma arvamus. Ta demonstreerib punktitabelit 2009. aasta noorteturniiride tulemustega. Must valgel ilmneb: Daigo on noorte seas Eestis teine, Nüke mahub napilt esikümnesse. Rahast rääkides imestab Pallo, et Daigo on Sikupilli koolis pakkunud tasuta trenni, Nüke aga kasseerib kõigilt spordiklassi astuvatelt lastelt 150 krooni kuus.

Ja rääkides usaldusväärsusest – Ekspress kirjutas aastaid tagasi mustadest laikudest Nüke alusepanija Mart Rosmanni ning president Avo Tölpti minevikus. Neil oli probleeme politseiga.

Pallo: “Sestap panigi mind alguses imestama, miks kool just Nüke valis. Vaikselt, ilma konkursita, meie arvamust küsimata. Siis aga sain teada, et Mengel on olnud vendade Tölptide (Avo Tölpti vend Herik, endine tippkarateka, on Nükes peainstruktor) juhendaja. Ka Eesti Karate Föderatsoonil, kes on selles küsimuses minu vastu, on Nükega head suhted.”

EKF peasekretär Jüri Põld ei eita, et tema lapsed on Nükes karatetrennis käinud. Aga Põld ei nõustu, et alaliit kallutatud on. “Alaliidu esindajana saan öelda vaid seda, et koolil on õigus koostööpartnereid valida. Algatus on ju hea. Kooli avalik ründamine aga kahetsusväärne,” ütleb Põld.

Alaliidu ja Nüke suhted näivad siiski vandeseltslaslikud. Piisas Ekspressil saata Nüke president Tölptile e-kiri, kui EKF peasekretär Põld kohe Olga Palloga ühendust võttis ja (nii väidab Pallo) naisterahvast karmilt ­töötlema asus. Pallo: “Põhiline etteheide oli, et miks ma Nüket ründan, direktorit ähvardan ja ala mainet kahjustan. Ma ei arva, et küsimuste esitamine ala mainet kahjustab.”

Nagu ühest suust ütlevad nii Põld kui Mengel, et Pallo kahjustab spordiala mainet, ent ise ei osanud õigel ajal kooliga koostöövõimalusi otsida. Mengel lisab, et kooli ja Daigo vahel kehtib rendileping (kolm korda nädalas neli tundi), aga see ei tähenda, et kool peaks teiste rentnike osas Daigo luba küsima. Mai lõpuni võib Daigo kooli ruumides tegutseda. “Eks näis, mis edasi saab. See pole minu ainuisikuline otsus.”

Pallot see ei lohuta. “Kõik, kes tahavad spordiklassi astuda, peavad sõlmima lepingu Nükega, aga kes siis enam meie trennis hakkab käima? Tähendab - me peame välja kolima. Kooli koduleheküljel pole ju kirjas, et kui keegi ei taha spordiklassi minna ja Nükele raha maksta, saavad nad Daigos tasuta trenni teha.” Taustaks on vaja teada, et klubid (ja see kehtib peaaegu kõigil spordialadel) võitlevad iga hinna eest uute harrastajate nimel, sest mida rohkem on klubis “päid”, seda rohkem raha.

Üks väheseid, kes julgeb Pallot avalikult toetada, on sensei Alar ­Põllu TTÜ spordiklubist. Mees, kelle CVsse kuulub töö ihukaitsjana, sh Rooma paavsti ja perekond Clintonite Tallinna-visiidi turvamine. Põllu läks mõni aasta tagasi karateföderatsiooniga tülli ja jälgib mängu kõrvalt. “Spordialaga ei sobi kokku selja tagant salaja ärategemine. Huvigrupid tulnuks kokku võtta ja kõik oleks rahul. Olga Pallo ei nõua ju muud kui selgitust, miks direktor nii olulise otsuse üksi tegi. Aga kellele see meeldib, kui õigust nõutakse? Teades neid inimesi, lõpeb asi sellega, et Olga saab tulevikus küll väga hästi hakkama, aga mõnes teises koolis,” ennustab Põllu.