Karl Malden (22.03.1912 – 01.07.2009) in memoriam.

Peaaegu 100aastaseks elas näitleja, kellest me peaaegu midagi ei teadnud. Aga võiksime teada. Kõigepealt faktid. 97-aastasena suri Los Angeleses Karl Malden, kes teenis kõrvalosa Oscari, mängides Elia Kazani filmis “Tramm nimega iha” (1951), naispeategelase austajat Mitchi. Kõrvalosa nominendiks tõusis ta kartmatu kirikuõpetajana 1954. aasta filmis “Veepiiril”.

Mõlemad filmid lavastas Elia Kazan, mõlema aluseks oli Tennessee Williamsi näidend, mõlemas mängis peaosas Marlon Brando. Malden kuulus Brandoga samasse läbielamist taotlevasse näitlejate koolkonda, meie keeles siis Stanislavski koolkonda. Tema parimad filmid – viiekümnendatest – jäid meie jaoks külma sõja eesriide taha ja näitasid end põgusalt vaid Soome televisioonist. Malden oli ka Ameerika Filmikunsti- ja Teaduste Akadeemia president aastail 1989–92.

Koolipõlves sporditrauma läbi saadud sibulnina tõttu ei saanud ta tõusta staariks, staar on alati ilus poiss. Kõrvalosades läks tihti vaja kedagi töölisklassist. Ja Mladen George Sekulovichina 22. märtsil 1912 oma ema sünnipäeval sündinud Karl Malden (ta kahetses, et pidi näitlejaks saamiseks vahetama nime) sobis neisse osadesse samast keskkonnast pärit mehena. Tšehhitarist ema ja serblasest isa lapsena kasvas ta töölisperes. Suure majanduskriisi ajal 1934 võttis ta end terasetehasest töölt lahti ja otsustas hakata näitlejaks.

“Sa oled hull!” kommenteeris isa.

1938. aastast mängis Malden Broadway teatreis. Näidendeid mängiti Broad­wayl nädala kuni poole aasta jooksul mõnest tosinast paarisaja korrani. Suureks erandiks oli “Tramm nimega iha”, mida etendati kahe aasta jooksul 855 korda. Lavastus tegi Maldeni kuulsaks. Ta jõudis mängida enam kui 70 filmis, vahel sarvekandjast abielumeest, aga ka sõjaväelasi, näiteks kindral Bradleyd (“Patton”). Tuntuim oli ta 1970ndate teleseriaalis “San Francisco tänavad” politseileitnandina, partneriks Mic­hael Douglas. Usaldusväärse inimtüübina reklaamis ta vananematult teles 21 aastat järjest (1968–89) American Expressi reisitšekke.

Kõrvalosade mehed jäävad avalikkusest kõrvale. Kas mäletame näiteks, et eesti filmis “Rahu tänav” oli kuue Euroopa Filmi­akadeemia auhinna Felix nominendi hulgas 1991. aastal ka meie Väino Laes? Näitlejad ei hiilga pikaealisusega. Kuid Katharine Hepburn elas 96-aastaseks.

Meie eakamate hulgast lahkus Salme Reek 88-selt, meestest Hugo Laur 84-sena ja Ants Jõgi 90-sena. Ehk just Ants Jõgi kui sümpaatse auraga vitaalne kõrvalosade mängija sobinuks Karl Maldeni Eesti vasteks.

Malden ise jõudis möödunud detsembris ka ära pidada oma abielu 70. aastapäeva näitlejatarist abikaasa Monaga. See on Hollywoodi ajaloo kolmas pikim abielu.

Nüüd, kus raudne eesriie ammu eest ära tõmmatud, oleks meilgi aeg Karl Maldeniga – postuumselt – tuttavaks saada.