Karm süüdistus: Interneti sihtasutusel ei ole volitusi .ee hinda kehtestada
Põhjus on lihtne. Kohtus oleks võinud selguda, et asutus tõepoolest täidab avalikke ülesandeid. Hullem veel, kohus võinuks leida, et paljukritiseeritud .ee domeenide kõrge aastatasu küsimine on käsitletav avalik-õigusliku toiminguna. Advokaadibüroo Glikman&Partnerid juristi Martin-Johannes Raude hinnangul (loe tema arvamust põhjalikumalt siit) tuleks sel juhul möönda registritasusüsteemi vastuolu põhiseadusega. Seda põhjusel, et põhiseaduse §113 kohaselt on avalik-õiguslike tasude kehtestamise ainupädevus Riigikogul, kuid käesoleval ajal kehtestab registritasu sihtasutuse nõukogu.
Järelikult rikub sihtasutus oma igapäevatöös põhiseadust.
See on väga karm süüdistus. Kuid ka advokaadibüroo Tamme & Otsmann internetiga seotud õiguse spetsialist Karmen Turk nõustub, et selline rikkumise tõenäosus on olemas.
Andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep märgib samuti ühes kirjas, et sihtasutus on põhikirjas selgelt teada andnud, et .ee domeenide haldamine on avalikes huvides riigi avalik ülesanne.
Muuseas, mullu teenis sihtasutus veebiaadresside müügist 1,2 miljonit eurot ning asutuse pangaarvel oli aastavahetusel ca miljon eurot.
Kõrget aastatasu on kritiseeritud mitmelt poolt.“Hoolimata juristide soovitustest jäeti tegemata n-ö domeeniseadus, mis oleks olukorda selguse toonud, ning mindi tahtlikult Riigikogust mööda,” ütleb MTÜ Eesti Interneti Kogukond juht Elver Loho. “Sihtasutus tundub olevat võtnud seisukoha, et eraõiguslikele sihtasutustele mõeldud seadused neile ei kehti, kuna nad on riigi osalusega, ja riigiasutustele mõeldud seadused neile ei kehti, kuna nad on eraosalusega.”
Eesti interneti reformimine algas õiguskantsler Allar Jõksi 2007. aastal koostatud märgukirjast, milles ta kuulutas domeeninimed “oluliseks avalikuks ressursiks”. Samuti juhtis ta tähelepanu senise süsteemi puudustele. Näiteks ei saanud eraisikud endale internetiaadresse registreerida ja asutustele-firmadele oli reeglina ette nähtud vaid üks domeen.