Pühapäeval lõppenud 24. Moskva filmifestivalil, kus Kuldse Georgi sai Itaalia vendade Tavianide traditsiooniline ekraniseering ”Ülestõusmine” Lev Tolstoi põhjal ja parima režii auhinna meilgi tuttava Vladimir Rogožkini (”Jaht vene moodi”) ”Kägu”, osales võistlusel ka meie ”Karu süda”.
Kriitikute vastukajad olid napid ja mitte eriti vaimustatud. Võrguleht gazeta.ru: ” ”Karu süda”, mille näitlejad 11 rahvusest ja osaleb kolmemeetrine karu, jätab vaatamata põrutavale populaarsusele Eestis (seda on näinud ligi 24 000 vaatajat, samal ajal kui keskmine rahvusfilmide vaatajaskond Eestis on 3000-5000 inimest), kummalise mulje. Kuni režissöör Arvo Iho naudib neitsiliku taiga ilu ja asetab näitleja Rain Simmuli ohtlikku partnerlusse karuga, on kõik kena: tunda on režissööri siirast vaimustumist metsade, põldude ja järvede hiiglaslikest avarustest. Ent niipea, kui ta laskub müstikasse ja inimhinge tumedate algete demonstreerimisse, tekib ilmne ülepakkumine. /.../ Süžee hakkab tegema haake salapärastel radadel, alateadvuse tihnikus, ebaselges mütoloogilises ja folkloorses avaruses ja läheb seal lõplikult kaduma. Millega nii segased keerdkäigud Eesti vaatajat vapustasid, teab üksnes jumal.
Izvestija hinnang kattub: ”Film viskub kord ”Kubani kasakate” lilleliste rätikute etnograafilisse olukirjeldusse ja baltlaste paganlike pidude nõiduslikesse rituaalidesse, kord filosoofilisse trillerisse (kaasa arvatud vestlused ”teise minaga”, kangelase sisemise saatjaga saatusteel), kord romantilisse süiti, täis sahinaid, laineid ja loojumisi, kord hästi tehtud telesaatesse ”Loomade elu”, kus esineb väga hea karu Malõš, kellest finaaliks võetakse välja tuksuv elav  süda. Kangelane leiab õnne loodusest rikkumatus kräämulises õrisevas olendis: Emily, kes talle lapse kingib, pole keegi muu kui karu enda kehastus. Loodusega paganliku ühinemise idee hakkab arthouse-kinos muutuma tüütavaks.
Utro.ru on leebem: ““Karu süda” on kriitikute hinnagul Moskva konkursi kõige eksootilisem film. See on muinasjutt tagasipöördumisest lätete juurde, kuivõrd eestlased seostavad endid hantide ja mansidega, kes asustavad Venemaa Siberit. Film on täis mütoloogilisi stampe Castaneda vaimus ja režissöör ei varja oma vaimustust šamanismi ja taiga antropoloogia vastu, üles võttes hingestatud maastikke ja suundudes teadvuse sügavustesse. Täiesti vaadatav film neile, kellele on lähedased etnograafilised teemad.”
”Karu süda” on Eestis tänaseks kogunud 22 326 vaatajat. Uue iseseisvusaja vaadatavaim eesti film on ”Lepatriinude jõulud” – 38 200 vaatajat. ”Minu Leninid” ja ”Ma olen väsinud vihkamast” kogusid 15 000 vaatajat .