Vanaema klõpsib oma lapselapsest telefoniga rannas pilte, kuid tunneb, et seekord on nende kohtumine raskem. Nii nagu liivgi lume all, on Kärt kuidagi jääs. Vanaema tunnetab seda selgelt, sest on olnud lapselapsele 2004. aasta novembrist ka ema eest.

Kärdi ema, erikooli õpetaja, suri 43aastaselt infarkti. Tüdruk käis sel ajal Paide Ühisgümnaasiumi viimases klassis ning lõpetas kooli suuresti just tänu vanaema toele. Kärdil oli plaan minna ülikooli, kuid otsustas hoopis sõbrannaga, et reisib Itaaliasse. Seal tutvus ta kohaliku noormehe Brunoga, kelle juurde Itaaliasse lõpuks kolis.

Kolm aastat tagasi avas Kärt elustiili-blogi “Cattiva’s Closet”, kus pidas veebipoodi ning blogis oma elust.

Kärt ei unustanud oma peret Eestis – ta suhtles tihedalt venna ja vanaemaga. Oli aval ja alati lõbus. Kuid seal rannas Narva-Jõesuus tunnetas vanaema, et Kärdiga ei ole kõik korras. Kärt oli endassetõmbunud, suhtluses põiklev ning jättis söögikordi vahele.

Kui vanaema hotellis hiljem moosi-palle sõi, filmis Kärt teda. Moosipallid olid maitsetud ning Kärt ütles vanaemale, et ta ei peaks neid sööma, sest “kõht pole prügikast”.

Mõni nädal hiljem sai just see lause “kõht ei ole prügikast!” hoopis teise tähenduse – ultraheli näitas Kärdi kõhus “kahtlast vedelikku” ja “suurt imelikku moodustist kõhu alaosas”. Operatsioonil selgus, et nii avaldus piltlikult munasarjavähi kolmas staadium.

Arstide seas “vaikseks tapjaks” nimetatud munasarjavähk on küll üks vähemlevinud kasvajaid, kuid kuna haiguse sümptomid avalduvad alles lõppfaasis, on selle üleelamise tõenäosus väike.

Kuid Kärdile teatasid arstid pärast operatsiooni rõõmusõnumi: Kärdil eemaldati vaid üks munasari koos munajuhaga ning pimesool. See andis lootust, et kõik ei ole siiski läbi. Sest kui olnuks siirdeid, oleks ju kõik eemaldatud?

Loe täismahus artiklit Eesti Ekspressi tasulisest versioonist