05.05.2011, 01:24
Kas Eesti sigarett on olemas?
Lisatud skeem ja selgitused
Eesti enimmüüdud ja odavaim sigaret on Next, kuid kõige “eestipärasem” suits on Trend.
“Kõige eestlaspärasemad”: Sigaretid Trend, mis on mõeldud ainult Eesti turule ja mida tõmbavad enamasti eestlased, saavad suveperioodiks 15aastaseks saamise puhul reklaamiagentuuris Optimist kujundatud rahvuslike elementidega disaini. (Imperial Tobacco)
Vanal Eesti ajal oli meil tubakatootja Laferme, mis nõukogude võimu saabudes muudeti tubakavabrikuks „Leek“. 1991. aastal tehti sellest koos Rootsi tubakakontserniga Svenska Tobak „Eesti Tubakas“. Ei läinud kaua, kui rootslased tubakatootmise Eestist ära kolisid ja tuntud kaubamärgid, mida eestlased justkui enda omaks pidasid – nagu „Leek“ ja „Rumba“ – ära müüsid (2000. aastast on nende omanik Austria Tabak, ja 2007. aastast Japan Tobacco). Juba ammu pole Eestist mingit tubakatööstust ja nii, nagu „Leek“ unustusehõlma hakkab vajuma, on ka selle turuosa muutunud mikroskoopiliseks. Kuid on olemas üks vaid Eestile toodetav sigaretimark. Varem Soomes, praegu Saksamaal toodetav Trend jõudis Eesti turule 1995. aastal. Soomes seda ei müüdud ega müüda ka täna. (Muide, kõige rohkem jõuab sigarette ja sigarillosid Eestisse Leedust, Lätist, Poolast, Saksamaalt ja Soomest.) „Trend“ on algusest peale Eesti jaoks mõeldud kaubamärgiga. Trendi tootva ja maaletoova ettevõtte Imperial Tobacco turundusjuhi Tarmo Kilbi sõnul pole Trendi puhul kunagisest hitt-suitsust Leegist šnitti võetud. „Pigem proovisime järgida eestlastele omast maitset. Üldiselt eelistavad eestlased minu hinnangul lahjemaid ja mahedamaid sigarette - lahjemate suitsude eelistuselt on Eesti Euroopas esimese kümne riigi hulgas. Näiteks sakslaste eelistus on teravam ja kurku kriipima ajavam maitse,“ ütleb Kilp. Trendi värske lipulaev on mullu jaanuaris turule jõudnud Trend Platinum, mille arendamise juures oli Kilp algusest lõpuni. Ta käis emafirma laborites ja valis ise välja tubakasegud, millest toodeti katsesigaretid. Seejärel „testis neid oma kopsudega, kuidas maitseb“. Seni ei kasutatud odavate sigarettide puhul söefiltrit, need on vaid premium hinnaklassis, ning sugugi mitte alati. „Tuli mõte pakkuda söefiltrit ka odavamates sigarettides. See teeb maitse mahedamaks. Pool filtrist on söeosakestega täidetud, mis seovad teatud aineid. Aga me kindlasti ei ütle, et söefiltriga sigarett oleks tervisele vähem kahjulik,“ seletab ta. Turu-uuringufirma GFK andmeil on Trendi sigarettide suitsetajate seas 87% eestlasi, mis on Eesti tubakaturul kõrgeim näitaja. „Seega on Trend kõige nii-öelda eestlastepärasem sigarett,“ muigab Kilp. Lisaks sai sigaretipakk sellest kevadest ka eestipärase kujunduse. Seda, mida „eestipärasesse“ sigaretti sisse pannakse, ei soostu Kilp ärisaladusele viidates ütlema: „See on valitud tubakas, kindel segu, ühtlane kvaliteet. Võetakse erinevad tubakad ja segatakse kokku.“
Eesti tubakaturu ligikaudne jagunemine 2011. aasta alguses
(allikas: Ekspressi kogutud andmed)
KUIDAS KUJUNEB SIGARETPAKI HIND 1995. aastal oli sigarettide aktsiis vaid 3 krooni paki kohta. 2011. aastaks on see tohutult kasvanud, olles keskeltläbi 32 krooni. Eestis on sigarettide maksimumhind fikseeritud. Kui tarbija ostab, siis ligi 90% läheb riigile. Aktsiis koosneb fikseeritud osast ja proportsionaalsest osast, mis sõltub väljamüügist hinnast – maksustatakse nii mahu kui hinna pealt. 2011. aastal on aktsiis 34% keskmisest kaalutud jaehinnast (see oli 34,56 krooni ehk aktsiis on 11,75) + fikseeritud 12,74 krooni paki kohta. Seega võtab riik praegu aktsiisina kokku 24,49 krooni pakist ja kui arvutada keskmisest hinnast käibemaks, läheb riigile ühe paki pealt umbes 32 krooni ehk 2 eurot. Aktsiis moodustab lõpphinnast ca 70%, käibemaks 17%, jae- ja hulgimüüjate vahel läheb jagamisele 13-14%. Hind tõuseb Eestis reeglina aktsiisi kergitamise tõttu, mis jätkab kiiret tõusu.
