Kas Euroopa turvainfo kolib Kose metsa?
Siseministeeriumis on tasahilju valminud plaan ehitada Kose valda ühele riigi maalapile ELi sisejulgeolekuserverite park. Kaheksa hektarit suur kinnistu olevat suurte sidekaablite läheduses, ideaalses asukohas, et sinna püsti panna laotäis arvuteid.
Kahe nädala eest teatas siseminister Marko Pomerants valitsuse istungi järel, et loodava Euroopa Liidu IT-agentuuri asukohaks kandideerivad Eesti ja Prantsusmaa. Kui valik langeb Eestile, peaksid Pomerantsi sõnul Eestis paiknema nii uue ameti peakontor kui ka selle “tulevikusüsteemide serverid”. Eesti olevat valmis katma “peaserveriruumi ehitusega seotud kulud”.
Jutt käib serverikeskusest ehk hoonest, kus paiknevad “tornkapid”, igaühes mitukümmend arvutiserverit, mis hoiavad infot. Maailma suurimates serveriparkides on tuhandeid selliseid “tornkappe” kokku kümnete tuhandete serveritega. Moodsas keeles nimetatakse seda IT baasinfrastruktuuriks.
Euroopa Liidu serverite nimel teevad Eesti ametnikud innukat lobitööd. Brüsselisse saadetud pakkumises on juttu Kosele uue 800ruutmeetrise hoone ehitamisest. Sinna võiksid tulla mitte ainult tulevikus käivituvate teenuste serverid (näiteks loodav ELi sisse-ja väljasõiduregister), vaid ka olemasolev sisejulgeolekuinfo. Schengeni ruumi ja viisainfosüsteemide serverid on praegu Prantsusmaal ning asüülitaotlejate sõrmejälgede infobaasi serverid Luksemburgis.
Salapärane serveripark Kosel
Siseministeeriumi nõunik Piret Lilleväli ei avalikusta, kus pakutav koht asub. Kuid tegu polevat ühe kutsekooli alla ehitatud kuulsa kompartei punkriga, kus pidi end vajadusel varjama Karl Vaino.
Kose projekt läheb käiku vaid juhul, kui IT-agentuur Eestisse tuleb. Serverite kolimine Strasbourg’ist ja Luksemburgist Kosele on siiski üsna ebatõenäoline. “Ega prantslased pole ilmselt valmis midagi kaotama,” ütleb ta.
Milleks üldse Eestile laotäis huugavaid arvuteid keset Kose metsi? Loodetav IT-agentuur hakkab küll välja töötama uusi teenuseid ja seal saab tööd mitusada ametnikku, kuid serveripark loob vähe töökohti. “Kui serveripark on IT-agentuuri Eestisse saamise tingimus, siis on ta oluline! Pealegi on see natuke kvaliteedi ja usalduse märk ka,” ütleb Lilleväli. Näib, et kui Eestis on ELi serverid, siis on ka meie julgeolek natuke paremini tagatud.
Serverite maailma tunneb Eestis ilmselt kõige paremini Riho Kurg, kes aitas otsida paremaid asukohti Skype’i serveripargile ning siirdub peagi oma kogemusi kasutama Linxtelecomi.
Skype’i algusaastatel asusid firma serverid odavates urgastes. Tüüpiliselt mõne USA linna äärelinnas mittemidagiütleva maja tolmuses toanurgas, juhtmerägastiku taga. Renditud serverimasina eest maksti 30–50 dollarit kuus, samal ajal kui tõsine server koos majutusega maksab kuni 1000 dollarit kuus! “See oli tõeline põlve otsas tegemine!” ütleb Kurg.
2005. aastal ostis eBay Skype’i ära ja sellest sai suure börsifirma osa. Californiast lendasid tähtsad eBayle riistvara müüvad mehed kohale, et uurida Skype’i serverite olukorda. “Kui nad nägid, kui vähe meil servereid on, vajus neil suu lahti. Nad jäid sõnatuks ning olid proffidena ilmselt rahul, et meid kallisse restorani sööma ei viinud,” meenutab Kurg.
Riho sai ülesandeks internetitelefoni serverivõrk optimeerida. Mängu tuli mitu olulist tegurit, näiteks maksud eri riikides või internetikaablite asukoht.
USA seadused lubavad isegi alusetu terrorikahtluse korral jõustruktuuridel serverid konfiskeerida. Järelikult tundus mõistlik kõik Skype’i serverid USAst ära kolida.
“Juristid soovitasid kolida Bermuda saarele, seal on hea, rahulik ja odav,” muigab Kurg. “Euroopast sobis asukohaks näiteks Holland, aga mitte Saksamaa, sest seal kasseerib riik serveri teenitud kasumi pealt tulumaksu.”
2010. aastal on Skype’i renditud serverid korralikes majades, tavaliselt tööstusparkides linna lähedal. Kus, ei saa Kurg öelda.“Isiklikult arvan, et salatsemiseks pole põhjust, kuid mida vähem teatakse, seda parem.”
Kõikide jõudsalt kasutajaskonda kasvatavate internetiettevõtete puhul kehtib reegel, et mida rohkem on teenusel kasutajaid, seda rohkem on vaja ka teenust toetavaid servereid. Serverid muutuvad ajapikku võimsamaks, kuid mida rohkem on andmeid, seda rohkem tuleb neid igaks juhuks dubleerida.
2009. aasta veebruaris teatas Google, et ostab Soomes vana Stora Enso paberitehase, et rajada sinna serveripark. Tehase ümber kerkib Soome kõrgeim tara ning projekti investeeritakse kokku üle 600 miljoni krooni. Ehkki algul kompas Google pargi jaoks maad ka Eestis, langeti konkurentsist kiiresti välja.
Eesti suur miinus – maksusüsteem!
EASi esindaja Silicon Valleys Andrus Viirg ütleb, et Eesti pakkumisele sai saatuslikuks kõrge elektri hind, eeliste puudumine suurtele välisinvestoritele ning väike viiekümne hektari suuruste ja ühes tükis olevate tööstuskruntide valik.
Soodne energia on serveripargi asukoha valikul üks võtmeküsimusi. Viimasel ajal on serveriparkide omanikel huvi tärganud ka Islandi vastu, tänu jahedale kliimale ja maapõueenergiale. Microsoft on karge ilma tõttu maad uurinud isegi Siberis.
Kasvav trend on maksusoodustused serveriparkidele. 2009. aasta mais teatas Apple näiteks kavatsusest investeerida USA idarannikule üks miljard dollarit. Luubi all on Põhja-Carolina osariik, kus selleks puhuks kehtetati eraldi seadusega maksusoodustus. Eestis ei tule maksusoodustused teatavasti kõne allagi.
Ent EAS pole püssi veel päris põõsasse visanud. Google otsib siinkandis veel kohti ning lisaks on veel mitmed Yahoo, Facebooki ja Microsofti mastaapi ettevõtted huvi tundnud. Paraku langes Eesti ühe teise konkreetse pakkumise puhul hiljuti taas konkurentsist juba eos välja.
Viirgi sõnul otsiti asukohta ligi poole miljardi kroonisele serveripargile, mis vajanuks umbes 17 000 ruutmeetirt ruumi koos 12hektarilise krundiga.
“Aga kahjuks ei vastanud ootustele Eesti maksusüsteem (see Eesti senine “Nokia”! – T. T.) ja opereerimiskulud, eriti elektri hinna jäikus ja rohelise energia küsimus. Meil on pakkuda liiga palju ilma infrastruktuurita tühermaad või siis nii-öelda logistikaparke, kus puudub elekter serveriparkide jaoks,“ ütleb Viirg.
Riho Kurg leiab, et Eestis ei osata end lihtsalt piisavalt hästi promoda. Sest näiteks Google’i puhul püsis Leedu meist kauem konkurentsis.
Eesti kohta levivad ka imelikud müüdid. “Kohtusin kord iiri investoriga, kes tahtis ehitada serveripargi Lätti. Miks mitte Eestisse, küsisin temalt. Ta imestas selle üle, mis meil on juhtunud. Ta olevat otsingust leidnud vana loo, mis rääkis, kuidas kapo vaigistas aastaid tagasi kavkazcenteri serveri,“ räägib Kurg.
Eestlane meelitab Google’it Helsingi varjenditesse
Riigil, kuhu on kolinud oma serverid näiteks Google, on palju lihtsam ka teisi investoreid endale meelitada. Huvitaval kombel tegeleb Helsingi kui piirkonna promomisega serverite asukohana eestlane Indrek Tammeaid. Ta on Soome pealinna investorite meelitamisega tegeleva Helsinki Business Hubi programmidirektor ning tema laualt käivad läbi ka serveriparkide pakkumised.
“Kahjuks pean hetkel vaikima – nondisclosure agreement,” ütleb ta oma tööst rääkides. Lisab siiski, et serveripargid on kuum teema. “Helsingi konkureerib hetkel paari väga suure pargi nimel.”
Eesti praegused suurimad serverikeskused on näiteks Elionil ja Microlinkil, Linxtelecomil ning Swedbankil.
