Klassika: Ta värvis värskeid lehti puil / ja põlde suve­hommikuil / ja põõsastiku kohevust / ja heinamaade rohelust /ja kurke, kapsaid, ubasid / ja metsa haljaid tubasid. (Ellen Niit, 1971.) Kaader filmist “Suur maalritöö”

Eelmise aasta lõpus oli kõik veel ilus. Ellen Niidu ja Edgar Valteri ainetel valminud animafilm „Suur maalritöö“ jõuab kinodesse. Lühikese joonisfilmi (18 minutit) kohta kogub see suurepärane vaatajahulga – 3100 inimest. Lisaks DVD, videolaenutus, värvimisraamat. Režissöörid Aina Järvine ja Meelis Arulepp võtavad vastu käepigistusi. Vaiko Eplik räägib ajakirjanikele, kuidas ta töötas filmimuusika kallal terve aasta. Kõik on rahul.
Kaadri taga aga möllavad kired. Režissöör Järvine poetas Õhtulehele ettevaatamatult lause, et „Suure maalritöö“ valmimisel võeti allhanget Hiinast – sealsete joonistajate nobedad näpud aitasid filmi kokku joonistada.

Mõned kuud hiljem potsatab kultuuriminister Urve Tiiduse postkasti kuri kiri. Eesti kaks suurimat animastuudiot – OÜ Joonisfilm ja OÜ Nukufilm – süüdistavad Eesti Filmi Instituuti (EFI), et selle otsused on küsitavad, et löögi alla on pandud terve Eesti animavaldkond, et rahvuskultuuri edendamiseks mõeldud riigiabi suunatakse Hiinasse. Allakirjutanute seas on korüfeed Priit Pärnast ja Heiki Ernitsast kuni Kaspar Jancise, Janno Põldma, Hardi Volmeri ja paljude teisteni. Algab ping-pong EFI ja Joonisfilmi-Nukufilmi vahel. Vahetakse kirju, esitatakse küsimusi, antakse selgitusi, kutsutakse kokku ümarlaud, aga rahu asemel pinged ainult kasvavad. Tuleb välja, et „Suure maalritöö“ tõttu jäid „Nukufilmi ja Joonisfilmi töötajad mitmeks kuuks tööta ja palgata, kuna rahastati Hiina allhanget“. EFI ignorantse tegevuse korral võivad senised Lotte ning Mirjami filmid, Priit Pärna maailmatasemel animatsioon ja unikaalsed nukufilmid jääda viimaseks, kõlab Joonisfilmi-Nukufilmi apokalüptiline ettekuulutus.

Avalehele
68 Kommentaari