Kas ibuprofeen raskendab COVID-19 kulgu?
Pole just tavaline, et tervishoiuminister kasutab rahva hoiatamiseks Twitteri abi, kuid laupäeval Prantsusmaa solidaarsus- ja tervishoiuminister Olivier Véran just seda tegi. „Põletikuvastaste ravimite (ibuprofeen, kortisoonid...) võtmine võib olla tegur nakkuse raskenemisel,“ teatas minister Véran, kes oli enne poliitikuks saamist neuroloog. „Palaviku korral võtke paratsetamooli. Kui te juba võtate põletikuvastaseid ravimeid, siis küsige oma arstilt nõu.“
Prantsusmaad tabas patogeense koroonaviiruse levik raskemini kui enamikku teisi Euroopa riike.
Küsimusi ibuprofeeni ja mõningate teiste angiotensiini muundavat ensüümi mõjutavate ravimite mõjust COVID-19 patsientidele tõstatati ka 11. märtsil Lei Fangi, George Karakiulakise ja Michael Rothi poolt meditsiiniajakirjas The Lancet ilmunud artiklis. Tõsi, nagu rõhutab Eesti viroloogiaprofessor Andres Merits, polnud kirjutis ei uurimus ega analüüs, vaid üksnes kolme teadlase hüpotees.
„Kuna Prantsusmaal on raskeid juhtumeid esinenud palju, siis on võimalik, et nad võivad märgata midagi, mida teised ei näinud.“
The Lancetis ilmunud artikli kohta märkis Lutsar, et tegu on hüpoteesiga, mis vajaks tõestamist uuringute abil. „Esialgu ravitaktika muutmiseks pole vajadust. Ootame kuni hüpotees tõestatud või ümber lükatud saab,“ sõnas ta.
Ka Iirimaa tervishoiuteenuste kliiniline juht dr. Colm Henry on ajakirjandusele öelnud, et üldise arusaama kohaselt pole ibuprofeeni kohta esitatud väide hindamiseks piisavalt andmeid. USAs soovitab New Yorgi tervishoiuamet inimestel jätkuvalt võimaliku COVID-19 haiguse puhuks varuda koju makarone, maapähklivõid, seepi, kätepuhastusgeeli, taskurätte ning paratsetamooli või ibuprofeeni.
Professor Merits lisas siiski, et kuna Prantsusmaal on raskeid juhtumeid esinenud palju, siis on võimalik, et „nad võivad märgata midagi, mida teised ei näinud“. Selle kohta, et ibuprofeen oleks kuidagi raskema haigusega seotud, polnud Merits enda sõnul „näinud mingeid andmeid. Vahest on näinud arstid ja farmatseudid? Kui mitte, pole keelul ja hoiatusel mõtet. Samas, mina tarvitan paratsetamooli,“ arutles ta.
Merits on koos informaatikutega mõelnud luua ka COVID-19 kalkulaatori, mis arvutaks vanuse, soo, põetud haiguste ja eluviiside põhjal välja haigestumisriski ning annaks teada, milliseid tegevusi võib endale pandeemiasituatsioonis „lubada“ ja milliseid riske peaks kindlasti vältima, kuid „asi kipub takerduma selle taha et, pole selgeid, üheselt mõistetavaid ja Eestile kohaldatavaid andmeid.“
„Kui andmeid rohkem, läheb ka üldiste riskide hindamine täpsemaks ja võib lisada uusi muutujaid, nagu ravimite tarvitamine. Ise loodan, et me selleni ei jõua, sest see eeldaks miljoneid haigestumisi ja sadu tuhandeid raskeid juhtumeid. Teadmised on väärtuslikud, kuid siin on nende hind liiga kõrge,“ sõnas Merits koroonakalkulaatori kohta.
Täiendatud 17.03.2020: Teisipäeva õhtul teatas Eesti Ravimiamet, et kuigi praegu teada olevate andmete põhjal ei ole tõestatud, et ibuprofeeni kasutamine põhjustaks SARS-CoV2 viirusinfektsiooni ebasoodsat kulgu, on esmavaliku ravim palaviku alandamiseks paratsetamool. Euroopa Ravimiamet on Prantsusmaa ravimiameti algatusel asunud hindama seost ibuprofeeni ja ketoprofeeni kasutamise ning nakkuste (nt Varicella zoster viirus ja teatud bakteriaalsed tekitajad) ebasoodsa kulu vahel. "Riskihindamise komitee võtab muuhulgas arvesse ka hiljuti ajakirjas Lancet avaldatud artiklit, milles püstitatud hüpoteesi kohaselt võib ibuprofeen mõjutada koroonaviiruse infektsiooni kulgu. Ravimiamet avaldab komitee järeldused niipea, kui need valmivad."
