Kas kiirtoit on astma riskifaktor?
Viimastel aastatel on toimunud märgatav kiirtoidu
tarbimise sagenemine, mida peegeldab kehamassiindeksi (BMI) tõus sama
perioodi jooksul. Samas on BMI mitmete uurimuste kohaselt seotud just astma
esinemisega. Järsk astma ja allergiliste haiguste esinemise kasv arenenud
riikides viimase 30 aasta jooksul on suurelt jaolt küll seletamata, kuid
on väga suure tõenäosusega seotud just keskkonna või
elustiili muutustega. Geneetilised muutused ei toimu tavaliselt sedavõrd
kiiresti. Üheks haiguste sagenemise põhjuseks võivad olla
näiteks muutused toitumises. Senini on uuritud nii antioksüdantsete
vitamiinide, küllastumata rasvhapete, küllastunud rasvade ja soola
mõju astma ja allergiliste haiguste tekkele.
Kui
sageli teie laps…?
2000. aastal viidi Uus-Meremaal ISAACi
(rahvusvaheline lapsepõlves esinevate astma ja allergiate uurimus)
ühe osana läbi uurimus, mille eesmärgiks oli välja
selgitada, kas kiirtoidu tarbimine on seotud pidevalt kasvava allergiliste
haiguste ja astma juhtudega. Uuringu käigus küsitleti ja testiti 1321
last erinevatest Uus-Meremaa koolidest.
Kasutati standardset ISAAC
küsimustikku, et koguda informatsiooni lastel esinevate
allergiasümptomite ning erinevate toidugruppide tarvitamise sageduse
kohta. Toidutarbimise väljaselgitamiseks kasutati küsimusi à
la kui tihti keskmiselt sööb teie laps järgnevat: hamburger,
valmistoit, gaseeritud joogid, puuviljamahl, liha, kala, värsked
puuviljad, toored ja küpsetatud rohelised köögiviljad. Andmeid
ei kogutud erinevate valmistoitude (takeaway) kohta üksikult, kuid
uuringus osalenud lapsed sõid kõige tõenäolisemalt
hamburgereid või sügavkülmutatud kala friikartulitega
(fish´n´chips). Hamburgerina mõistetakse saia vahel olevat
hakklihakotletti, mis võib olla ostetud kiirtoidukohast või siis
ka ise tehtud. Kasutamise sagedust mõõdeti järgmiste
valikutega: mitte kunagi/harva, vähem kui kord nädalas, 1–2
korda nädalas, 3–6 korda nädalas, kord päevas või
sagedamini.
Vanemate nõusolekul viidi valimis olevate lastega
läbi ka kehalised testid kooli siseruumides, et testida bronhide
hüperreaktiivsust (BHR). Lastel mõõdeti pulssi puhkeolekus
ning peale 6 minutit kiiret jooksu. Samuti mõõdeti maksimaalset
väljahingamise kiirust enne ja 5 minutit pärast harjutuste
lõppu. Harjutustest põhjustatud astmat defineeriti kui
maksimaalse väljahingamise kiiruse langust enam kui 15%.
Hamburgerid ja astmanähud
Neist testidest selgus, et astma
ja allergianähtude esinemine on kõrge ning seejuures oli 28% neist
lastest ülekaalulised. Küsitlusest tuli välja, et enamik neist
lastest tarbib valmistoitu ja gaseeritud jooke ning suurema osa sellest
valmistoidust moodustavad hamburgerid. Hamburgerite tarbimine sagedamini kui
kord nädalas seostus kalduvusega tüsedusele, samas muu valmistoidu
puhul oli see seos peaaegu olematu.
Uuringutulemuste
analüüsimisel selgus, et sage hamburgerite ja gaseeritud jookide
tarbimine seostub kõrgenenud astma ja astma sümptomite esinemisega.
Liha, kala, toorete või küpsetatud juurviljade, värskete
puuviljade ja puuviljamahlade tarbimisel aga see seos puudus. Pärast
kõigi toitude, BMI, ja teiste võimalike mõjutegurite
kohandamist ilmnes, et astma sümptomite tekkimine on seotud hamburgerite
tarbimisega. Samuti olid omavahel seotud vähemalt kord nädalas
tarbitava valmistoidu ja bronhide hüperreaktiivsuse (BHR)
ägenemine.
Uuring näitas, et astma sümptomite tekkimine on
seotud sellega, kui tihti süüakse hamburge
reid. Sage valmistoidu tarbimine näitas seost bronhide
hüperreaktiivsuse tekkimisega. Samas olid need seosed sõltumatud
kehamassiindeksist, esinedes võrdselt nii lihavusele kalduvatel kui ka
normaalkaalus lastel.
Üks seletus on, et sage hamburgerite,
valmistoidu ja gaseeritud jookide tarbimine võivad olla
sotsio-ökonoomilisteks markeriteks või elustiilifaktoriteks,
millest mõned (passiivne suitsetamine, isa haridustase) olid
kontrollitavad, kuid tõenäoliselt on ühekülgse dieediga
seotud ka teisi faktoreid, mida selle uuringuga ei mõõdetud.
Üheks selle uurimuse puuduseks on selle ristlõikeline
ülesehitus, mis teeb keeruliseks luua põhjuslikke seoseid, sest
terviseprobleem (hingeldamine või astma) võis tekkida ka enne
dieedi uurimist. Igal juhul oli hamburgerite ja valmistoidu tarbimise
mõju sarnane nii lastel, kes teatasid hingeldusest viimase 12 kuu
jooksul, kuid mitte varem, kui ka lastel, kel esines seda ka varem.
Ei ole
üllatav, et võrrelduna normaalkaalus lastega sõid
ülekaalulised ja lihavad lapsed hamburgereid sagedamini, vähemalt
korra nädalas. Söödud hamburgerite hulk oli seotud
astmanähtude tekkimisega ja tarbitud kiirtoidu hulk seotud BHR tekkimisega
ning seda sõltumata laste kehakaalust. On teada, et lihavus on
iseenesest riskiteguriks astma sümptomite tekkeks ka ilma hamburgerite
või valmistoidu kaasmõjuta. Sagedase valmistoidu tarbimise
mõju BHR-le, kuid mitte nahaallergia tekkimisele näitab, et
kiirtoidu tarbimine mõjub otseselt hingamisteedele ning ei ole seotud
immunoglobiin E-ga seotud allergiate tekkega.
McDonald’s ja poisid
Meie uuringu tulemused on
vastavuses varasema ökoloogilise analüüsiga, mille kohaselt on
McDonald’si kiirtoidurestoranide ja hingeldamise tekkimise vahel tugev
seos. Sama uurimuse järgi oli kiirtoit hingeldamistõve
riskifaktoriks ka Saudi-Araabia laste hulgas, samal ajal kui
sügavkülmutatud friteeritud toidu tarbimine (sh kiirtoit)
kahekordistas astmariski Taiwani teismeliste hulgas.
Nii nagu selles
uuringus, muudab ka teiste sarnaste uuringute ristlõikeline iseloom
tulemuste seletamise keeruliseks. Üheks võimalikuks selgituseks
võivad olla ka juhus või mõni seni vaatluse alt välja
jäänud tegur. Samuti on keeruline neid tulemusi üldistada
lääneriikidele, kuna toitumisharjumused uuringu riikides ja
lääneriikides on väga erinevad. Igal juhul on kiirtoidul
kõrge rasva- ja soolasisaldus, mida on pakutud ka üheks
võimalikuks hingeldamise tekke riskifaktoriks.
Näiteks selle
uurimuse läbiviimise ajal (2000. a) oli ühe McDonald’si
hamburgeri naatriumisisaldus (579 mg, andmed pärinevad McDonalds’ilt
Uus-Meremaal) kõrgem kui on USA-s kehtiv lastele lubatud päevane
kogus (400 mg). Seetõttu võib just hamburgerite kõrge
soolasisaldus tõsta riski haigestuda hingeldustõppe.
Mitmed
varasemad uurimused on näidanud samuti lauasoola müügi ja
tarbimise seost astmasse suremisega ning respiratoorsete probleemide või
astma tekkimisega. Eksperimentaaluurimused on näidanud ka, et madala
soolasisaldusega dieedid parandavad ja kõrge soolasisaldusega dieedid
halvendavad füüsilise aktiivsuse põhjustatud astmatismi puhul
bronhiaalfunktsioone.
On huvitav märkida, et osa uurimistulemustest
on piiratud ainult meessooga. Ka meie uuringus ilmnes hamburgerite
söömise ja hingeldamise tekkimise vaheline seos tugevamalt just
poistel. Selgus ka, et hamburgerite tarbimine oli paremaks
lõõtsutamise või astma ennustajaks kui kiirtoit, kuid
valmistoit ennustas paremini BHR esinemist. Seda erinevust on keeruline
seletada
ainult soolasisaldusega, kuna mõlemad nimetatud toidugrupil on see
kõrge.
Vitamiinid vähendavad
hingeldamist
Varasemad uurimused näitavad, et lastel,
kes tarvitasid C-vitamiini, esines vähem astmat ning lastel, kes
sõid värskeid puuvilju viis kuni seitse korda nädalas, esines
lõõtsutamist vähem kui nendel, kes sõid värskeid
puuvilju vähem kord nädalas. Käesolev uurimus viidi läbi
piirkonnas, kus kasvab palju puuvilju ning seetõttu on neid pidevalt ja
soodsa hinnaga saada. Sellest tuleneb ka selle uurimuse testgrupi sage
värskete puuviljade söömine. Seega ei olnud meil ehk kaetud
elanikkonna kõik grupid, et hinnata toitumisharjumuste mõju astma
tekkimisele piirkondades, kus puuvilju vähem tarbitakse.
Kala
tarbimise andmed Uus-Meremaal ei kinnitanud Austraalia lastega läbi viidud
uurimuse andmeid, kus õlirikaste (oomega-3 küllastamata rasvahapete
rikkad) kalade tarbimine oli seotud märgatavalt alanenud astmariskiga.
Selle seose puudumine võib tuleneda sellest, et uurimuse küsimustik
ei keskendunud õlirikastele kaladele ning oomega-3 küllastamata
rasvhapetele.
Igatahes on tulemused mitmetähenduslikud
võrreldes Cochrane Review katsetega, mille kohaselt on vähe
tõendeid selle kohta, et astmaatikud peaks oma dieeti rikastama oomega-3
küllastamata rasvahapetega.