Jäämägi AFP/Scanpix

Üha rohkem asjatundjaid usub, et keerulised tuulemustrid muutuvad, kuna Arktika sulav merejää on paljastanud atmosfäärile tohutusuured alad ookeanist, mis tavaliselt on jääkaanega kaetud, vahendab The Independent.

Konkreetselt võib arktilise merejää kadu mõjutada kõrgrõhualade kujunemist Venemaa põhjaosa kohal, mis toob Põhjapooluselt ja Siberist Lääne-Euroopasse ja Briti saartele äärmuslikult külmad tuuled, arvavad teadlased. Üle Euroopa tuhisevaid pakaselisi idatuuli põhjustab Venemaa loodepiirkonna kohal valitsev intensiivne antitsüklon ning osa teadlaseid leiab, et selles on süüdi arktilise mere jääkatteta jätnud globaalne soojenemine.

„Praegu valitsev ilmastik klapib raalmudelite abil saadud varasemate prognoosidega selle kohta, kuidas reageerib atmosfäär globaalsest soojenemisest johtuvale merejää kadumisele,” selgitas Potsdami kliimamõjude uurimise instituudi professor Stefan Rahmstorf. „Ookeani jäävabad alad toimivad küttekehana, kuna vesi on soojem arktilisest õhust selle kohal. Taoline olukord soosib kõrgrõhusüsteemide kujunemist Barentsi mere piirkonnas, kust külm õhk valgub edasi Euroopasse.”

Colorado osariigis Boulderis tegutseva USA riikliku lume- ja jääandmete keskuse osutusel on Barentsi ja Kara mere jääkate tänavu talvel eriti napp. Õhutemperatuurid Barentsi ja Kara merede kohal on aga olnud keskmisest kõrgemad. Suhteliselt mahedaid läänetuuli, mis on pakase Suurbritanniast tänavu suuresti eemal hoidnud, blokeerib nüüd Loode-Venemaa kohal valitsev kõrgrõhuala, mille kese asub Barentsi merest veidi lõuna pool.

Saksamaal Bremenhavenis tegutseva Alfred Wegeneri nimelise polaar- ja mereuuringute instituudi teostatud uurimused on kinnitanud seost arktilise merejää kadumise ja kõrgrõhualade kujunemise vahel polaarpiirkonnas. Nood kõrgrõhkkonnad mõjutavad tuulemustreid kaugemal lõuna pool madalamatel laiuskraadidel. Teadlased leidsid, et sedamööda, kuidas jääkate ookeanilt haihtub, paisatakse mereveest tohutu hulk soojust üles külma õhumassiivi, mis paneb õhu kerkima. Kerkiv õhk viib atmosfääri tasakaalust välja ja mõjutab õhurõhkude erinevuseid Arktika ja lõunapoolsemate alade vahel, muutes tuulte väljakujunenud mustreid.

Rahmstorf ütles, et Wegeneri instituudi uurimus kinnitab varasemaid prognoose, mille raalmudelite toel koostas Potsdami instituudi uurija Vladimir Petuhhov, kes ennustas Lääne-Euroopale merejää sulamise tõttu külmemaid talvesid.

Petuhhov ja tema kolleeg Vladimir Semjonov olid esimeste teadlaste hulgas, kes merejää kao ja Euroopa talvekliima jahenemise vahelise seose võimalikkusele viitasid. Nende uurimus 2009. aastast matkis kaduva merejää mõjusid ja näitas, et mõnedel järgnevatel aastatel suurendab jääkadu külmemate talvede esinemise tõenäosust.

„Kes usub, et mingisuguse kauge mere jääkatte taandumine teda ei puuduta, eksib rängalt. Kliimasüsteemides teevad ilma tegurite keerukad vastastikused seosed, ning on võimalik, et oleme Barentsi-Kara merede näol avastanud võimsa tagasisidestusmehhanismi,” osutas Petuhhov.

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Link kopeeritud!