Kas masu saab läbi ?

Kas jutud masu lõppemisest Eestis on kevadine joovastus või tõsiasi?

Ericsson Eesti pea­direktor Veiko Sepp

Kel tööd ei ole, see kindlasti ei saa öelda, et masu on möödas. Aga ka kõige karmimal masuajal ei ole kusagile kadunud inimeste põhivajadus – suhtlemine. Näiteks Islandi pangakriisi ajal täheldasid operaatorid hüppelist kõneminutite kasvu, kuna inimestel oli vaja suhelda nii lähisugulaste kui ka ametnikega.

Ericsson toodab Eestis olulise osa oma lairibavõrkude seadmetest. Oleme näinud tellimuste kasvu ning ekspordimahtude suurenemist.

1Partner

Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter

Meie käive kukkus 2009.aastal masueelse ajaga võrreldes neli korda, kuid tänavu esimeses kvartalis on käive mullusega võrreldes 68 protsenti suurem.

Masu pole siiski täielikult möödas. Kui korterite puhul võib täheldada kerget hinnatõusu, siis maade, majade ega äripindade puhul seda öelda ei saa. Äripindade sektoris pole hinnad põhjast kasvanud ning büroohoonete vakantsus pole vähenenud.

Paranenud on klientide kindlustunne. Nüüd ollakse kindlad, et enam hullemaks ei lähe. Kel raha on, ostavad kortereid, sest hinnad on üle mõistuse madalad. “Laojäägid” müüakse ära ja ees ootab uute korterite puudus.

Vandeadvokaat

Aivar Pilv

Masu pole õigusteenuste sektoris kaasa toonud järske kukkumisi. Aga väita, et viimastel kuudel oleks tuntav klientide aktiivsuse kasv, oleks ennatlik.

Õigusteenuste turul pole klientidel endiselt raha. Paljud ettevõtted on kaks aastat majandanud väga nappide ressurssidega ning saanud kõige kiuste hakkama. Kuid nüüd hakkavad neil ressursid otsa saama. Eraklientidel on praegu kõige raskem aeg ning kahjuks soodustab seda 2008. aastal toimunud riigilõivude tõus. Samuti pole kasvanud välisinvestorite huvi Eesti vastu.

Tarbijana märkan, et riiete valik Eesti kauplustes on väiksemaks jäänud, kuid hinnad on põhjendamatult kõrged.

Konjunktuuri­instituudi direktor

Marje Josing

Masu ei ole läbi, sest meil on 100 000 töötut ning siseturg väga nutuses seisus. Olukord on halb, aga tunduvalt parem kui halvimas punktis märtsis 2009. Eksportivatel ettevõtetel on lihtsamaks läinud. Kogume regulaarselt Eesti ettevõtjate hinnanguid ning aprill oli üle pika aja esimene kuu, mil olid ülekaalus ettevõtjad, kes lubasid töökohti juurde luua, mitte kaotada.

Ma ise suurem ostleja pole. Aga Järve keskuse parklas on kogu aeg väga palju autosid olnud, ka masu ajal. Konjunkturisti pilk märkab ka ostjate rohkust “hulludel päevadel” ja laatadel. Praegu ostetakse eriti palju aianduskaupa, näiteks Tartus sai maamessil seemnekartul kohe otsa, ehkki oli suhteliselt kallis. Inimesed on üldiselt aktiveerunud ega ole kapseldunud – tulevad kodunt välja, korraldavad talguid ja kodanikuliikumisi.

Salong+ keti juht

Helena Lõhmus

Tavaliselt käib naine juuksuris 6–8 korda aastas, masu ajal 4–5 korda, nüüd aga on külastussagedus taas suurenema hakanud.

Klient on ikkagi ettevaatlik, kuid kui talle pakutakse soodustust, haarab sellest kohe kinni. Hiljuti juurutasime uue kliendikaardisüsteemi – ostad näiteks plaatinum-kaardi (hind 2990 krooni naistele ja 2390 krooni meestele) ja saad tasuta juukselõikuse aastaks, pluss soodustused – ning tänaseks on kaarte müüdud üle ootuste palju.

Logistikafirma

Schenker peadirektor Meelis Arumeel

Masu on tõesti mööda saamas. Võrreldes möödunud aastaga on tänavu kõikides ärivaldkondades mahud kasvanud vähemalt kümme protsenti. Trikk on aga selles, et hinnad pole veel tõusnud. Selles osas oleme masueelsest ajast kaugel.

Eesti logistika probleem on praegu see, et eksporti on rohkem kui importi. Kui kunagi toodi kaupa rohkem sisse, siis nüüd viiakse välja. Ja saadud raha eest ei osteta kaupa sisse, vaid tasutakse võlgu.

Transpordituru baromeeter näitab, et eriti väiksematele vedajatele teeb suurt muret finantseerimise puudumine.

Olerexi juhataja

Sulev Schasmin

Masu lõppemisest saab rääkida siis, kui võtmenäitajad – tööpuudus ja ekspordimahud – paranevad kahe järjestikuse kvartali jooksul. Tänu inimeste paranenud tulevikuootustele on majandus hakanud elavnema. Hüppeliselt on kasvanud Olerexi aktiivsete kaardiklientide ja kaarditaotluste arv.

Aprilli kütusekäive kasvas aasta tagusega võrreldes mahuliselt seitse protsenti. Meie mullu avatud jaamad Tallinnas Tammsaare teel ja Paides ületavad selleks aastaks tehtud käibeprognoose

SEB Panga juhatuse esimees Riho Unt

Üle pika aja oli SEB tehingute koguarv aprillis suurem kui kunagi varem samal ajal. See näitab klientide aktiivsuse taastumist, kuid seda, et probleemid on seljatatud, on liiga vara öelda. Numbriliselt võib surutise põhi tõesti olla jäänud läinud aastasse, kuid paljud negatiivsed ilmingud, nagu näiteks suur töötus, hakkavad alles mõju avaldama.

Kriisist väljumine võtab tõenäoliselt sama kaua, kui võttis põhja saavutamine, seega oleme alles teise poolaja alguses.

McDonald’s Eesti ärijuht Tomasz Nawrocki

Masu tingimustes tõime turule madalama hinnaga tooted, mis tingis selle, et külastajate arv meie restoranides oluliselt ei kahanenud. Kindlasti võitsime kliente juurde ka kõrgemate hindadega toidukohtadelt.

Reklaamifirma Age McCann tegevjuht

Janar Toomesso

Oluliselt rohkem on konkursse, kuhu firmasid kutsutakse. Ning kliendid vaatavad tulevikku. Nad ei luba roosasid mannamägesid ega suuri rahalaevu, kuid ei jäta ka kampaaniaid ära. Masu vähendas meie tööstusharu käivet 30 protsenti. Töövoogu planeerides teadsid, et kolmest kliendist üks langeb ära ja üks teeb tagasihoidlikumalt kui plaanis. Täna ütlevad kliendid, et neil on küll endiselt vähe raha, aga teeme siiski ära.

Info-Auto turundus­direktor Tiit Lillipuu

Paar viimast kuud oleme autosid hoogsamalt müünud küll. Sellega peatus müügi langus, kuid see ei tähenda veel kasvu. Seni tühjendasid automüüjad oma ladusid. Selleks tehti koos tootjatega hinnaalandusi. Nii ka meie oma markide Fordi ja Volvo puhul. Nüüd julgevad inimesed jälle uusi autosid osta. Kriisiajal oli raske liisingut saada. Nüüd on pangad kraanid lahti keeranud ja sealt on hakanud nirisema.

Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees

Raul Puusepp

Masu ei hakka lõppema, aga hullem on möödas. Tarbimine ei ole enam sellises languses nagu viimased 17 kuud on olnud. Tarbijate kindlustunne on kasvanud ning kaupmehed vaatavad optimistlikumalt tulevikku. Ilmselt oleme põhjas.

Kaubamajas on näha, et inimesed on hakanud ostma asju, mille soetamise olid edasi lükanud – garderoobi-, ilu- ja tehnikakaupu. Samas on kevad tulnud ning raske talv suurte küttearvetega möödas. Tekivad sesoonsed töökohad. Mida sügis toob, ei tea.